VEESEADUS
halvasti juhtiva pinnasekihiga.
Põhjaveekihi kaitstuse järgi jagunevad alad järgmiselt:
1) kaitsmata põhjaveega alaks loetakse karstialad ja alvarid ning ala,
kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni
20 meetri paksune liiva- või kruusakiht;
2) nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil
lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune
savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht;
3) keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil
lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi-
või liivsavikiht;
4) suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekihil
lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune
savi- või liivsavikiht;
5) kaitstud põhjaveega alaks loetakse ala, kus põhjaveekiht on kaetud
annaabi.ee 
