Metsabotaanika
hõredalt. Põisikud piklik-äraspidimunajad, 3,3-4,2 mm pikad, rohelised kuni
roosepruunid. Emakasuudmeid 3, õitseb mai esimesel poolel, viljub juunis.
Praktilist tähsust ei oma.
KULDVITS Solidago virgaurea nime päritolust: solidare kindlustama, tervendama
(vanasti kasutati taime ravivahendina); virga vits, peenike oks, aureus kuld-
kollane. Sugukond korvõielised.
Kasvukoht: eelistab niisket liivsavikat või saviliivakat pinnast, kuid kasvab hästi ka
liivasel pinnasel. Leiame kuldvitsa laane-, palu- ja salumetsadest. Vähenõudlik nii
pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes. Kuldvits on sõlmise sügava
risoomiga püstpüsik. Varred 30-70 cm kõrged, punakad, tugevad, tihedalt lehte-
dega kaetud, õisiku osas harunev. Lehed elliptilised kuni süstjad, ahenevad tiivu-
liseks rootsuks. Varre tipus rohkete kollaste korvõisikutega piklik liitõisik; ühe
annaabi.ee 
