USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd Mänd on mulla suhtes vähenõudlik. Mänd on valgusnõudlik, ta ei talu teiste puude varju. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes on aga mänd leplik. Ta kasvab nii soodel kui ka kuivadel liivadel ja loopealsetel. Toitainetevaestes liivmuldades tungib männi peajuur sügavale. Viljakates muldades haruneb peajuur ülemistes mullakihtides ning saab vett ja mineraalaineid. Soostunud muldades, kus põhjavesi on kõrgel, areneb männi pindmine juurestik ja ta kasv on kidur. Isaskäbi emaskäbid
Lutsern, peet, kanep. 2) Vajavad nõrgalt hapelist mulda pH 6-7. Ristik, oder, nisu, kaunviljad, hernes, mais, söödakapsas. 3) Hapesuse vähetundlikult taimed, kasvatatakse laias pH. Kartul rukis, kaer, kõrrelised, heintaimed, lina,tatar. 4) Eelistavad happelisi muldi. Lupiin, roosa ja valge ristik. PÕHI TOITELEMENDID. N Eestis on keskmiselt 0,1 0,3%, huumus karbonaatsetes muldades on ta palju rohkem. Liivmuldades vähe. N esineb mullas orgaaniliste ühendite koostises. N allikas mullas 1) Potentsiaalsed ülslämmastiku varud 2) Mullas elunevad bakterid seovad õhu lämmastiku 3) Õhu lämmastiku seovad liblikõielistel mügarbakterid 4) Elektrilaengu teel 5) Taimede jäätmed 6) Lämmastik väetiste kasutamine Lämmastiku eemaldamine mullast 1) Saagiga 50-150 kg ha 2) Sademetega 4-10 kg ha 3) Denitrifikatsioon 4) ammonjoogina aurustumine
Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel lagunemisel tekkivad ained CH4, H2, H2S, CO2 5. Orgaanilise aine jagunemine, selle tähtsus 1
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4
Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4
Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: Mulla mehaanilisest koostisest, Mulla lasuvustihedusest, Mulla struktuursusest, Mulla kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu läbilaskvus on mulla omadus endast õhku läbi lasta. Mõõdetakse seda õhuhulgaga milliliitrites, mis läbib 1 cm² mulla pinda. Mulla õhu läbilaskvuse järgi võib otsustada muldade tiheduse üle. Kui alla 10 ml minutis siis on muld väga tihe, 50-70 ml
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine
*Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust. Kao võimalused: mulla pinnalt neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine, NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. 3. Kaalium ja tema vormid mullas – kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Omastatavad on mullalahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas – fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem karbonaatsetes muldades
keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikuühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1
2. Mulla lasuvustihedusest läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² 3. Mulla struktuursusest rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub 4. Mulla kuivendusastmest mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; suurem soojus-juhtivus. saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u
3 kuud. Taime alaosas tekivad õrnad õied, mis ennast ise tolmutavad, siis arenevad õitest kaunad, mis allapoole vajudes mulda tungivad, et seal oma arenemisprotsessi jätkata. Kui kauntel mulda peitumine ei õnnestu, lõpetab taim oma elutegevuse ja kukutab ennast kaunte peale, püüdes nõnda oma järglasi kaitsta ja varjata. Vili valmib mullas. Valmimisel värvuvad kaunad enam-vähem mulla värvise järgi, st liivmuldades muutuvad nad kollaseks kuni ookrivärviliseks, hummusrikkas mullas tumedamaks jne. 2-6cm pikkune kaun (meenutab kortsunud beeži paberiga sarnanevat, sõrmedega kergesti murendatav piklik ümbris) sisaldab 1-3 seemet (15-25mm , tavaliselt 2 otsakuti paiknevat tuuma). Korjamisel tõmmatakse taim maapinnast ning asetatakse kuivama. Kaunad on umbsed, ei avane. Peamised tootjamaad on India, Hiina, USA, Brasiilia, Mehhiko, paljud Aafrika riigid,
keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikuühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas on: I.orgaanilise aine lagunemisel II.õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. III.sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik. IV.orgaaniliste väetistega mulda antud lämmastik. V.mineraalväetistega mulda antud lämmastik. 58. Orgaanilised väetised, bakterväetised. 1
Mullas leiduvate lämmastikühendite algallikaks on aga õhulämmastik, millise varud on väga suured, sest maapinna igat hektarit katvas õhukihis on ≈ 80 000 t lämmastikku. Eesti muldade lämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3% so 3000...9000kg/ha, kuid 97...99% sellest on orgaaniliste jäätmetena ja vaid 1...3% mineraalsel kujul taimede poolt omastatavas vormis. Lämmastiku sisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastatavate lämmastikühendite (ammoonium- ja nitraatühendid) allikateks mullas: 1. orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid 30...90kg/ha aastas, 2. õhulämmastiku sidumisel mikroorganismide poolt mulda toodud lämmastik. Eristada võib kahte liiki mikroorganisme: a. sümbiootilised — elunevad liblikõieliste taimede juurtel mügarbakteritena ja võivad siduda aastas lämmastikku 50...200kg/ha, b
millest ca25%on esimesel aastal taimedele omastatav, ülejäänud vabaneb järelmõjuna 2-3 aastal. o Mineraalväetistega mulda antud väetis, mis reeglina ei tohi ületada saagi formeerimiseks mullas puuduolevat N kogust Kao võimalused: mulla pinnalte neeldumine ja sademetega põhjavette uhtumine 3. Kaalium ja tema vormid mullas kaaliumit on rohkem karbonaatsetes savimuldades, vähem leetunud liivmuldades. Kaaliumi üldvarust 99%on raskestilahustuvate liitsilikaatide koostises ja seega vaid 1% on mullas omastataval kujul. Oamstatavad on mulallahuses olev K ja asendatavalt neeldunud K. Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud K on fikseeritud ja läheb vabalt omastavaks üle vastavalt konkreetse mulla tasakaalu säilitamise tingimustele(looduslik tasakaal) 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas fosforisisaldus on väiksem leetunud ja suurem
Seega on niisketel muldadel temperatuuri ööpäevased kõikumised väiksemad kui kuivadel muldadel. Kuivendatud turvasmullad soojenevad aeglaselt ja ka jahtuvad aeglasemalt kui minreaalmullad (turvasmuldadel on suurem ruumerisoojus ja väiksem soojusjuhtivus). Läbiligunenud turbad on väga suure soojusmahutavusega ja soojeneb aeglaselt. Soojadel muldadel hea kasvatada sellist kultuuri, mis annavad maapealset saaki, külmadel aga maaalust saaki. Liivmuldades on O 2 sisaldus suur, savil väike. Kui turbamullas palju H2O, siis sarnane savimullale. Frondid - nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Fronti võib käsitleda pinnana, mida nimetatakse ka frontaal- ehk vahepinnaks. Frontaalpinna lõikejoont mingi pinna, tavaliselt maapinnaga, nimetatakse frontaaljooneks ehk lihtsalt frondiks. Seega on terminil ,,front" kahesugune tähendus: esiteks on see lahutuspind kahe
ammooniumlämmastikku. Õhustatud muldades omastatakse paremini ammooniumlämmastikku, hapnikuvaestes muldades omastatakse ainult nitraatlämmastikku. Lämmastiku omastamine sõltub ka mulla fosfori ja kaaliumi sisaldusest, mis on suurem viljakatel muldadel. Mullas on taimedele kättesaadava lämmastiku sisaldus ca. 0,004%. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes leetunud liivmuldades. Taimedele omastavate lämmastikuühendite allikates mullas on: a) orgaanilise aine lagunemisel vabanevad ammooniumlämmastiku ühendid b) õhulämmastiku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. c) sademeteveega mulda sattuv lämmastik. d) orgaaniliste väetistega mulda antav lämmastik. e) Mineraalväetistega antav lämmastik Lämmastik on mullas väga kergesti lenduv ja väljaleostuv seetõttu tuleb lämmastikuga väetades jääda
Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6- 10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu tähtsus: 1. Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 6CO2 + 6H2O , kui
Mulla õhusisalduse all mõistetakse õhuga täidetud pooride mahtu protsentides mulla üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga täidetud; teraviljad 10-15%; kartul,peet,kaalikas 15-20%. Mulla õhumahutavus määratakse mullas välivee mahutavuse juures. Sõltub: 1. Mulla mehaanilisest koostisest 2. Mulla lasuvustihedusest 3. Mulla struktuursusest 4. Mulla kuivendusastmest Liivmuldades on õhumahutavus 20-30%; saviliivas 10-20%; savides 5% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kiht u 25-27%veega ja õhuga ~2%. Mulla õhu tähtsus: 1. Avaldab mõju mullas toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 6CO2 + 6H2O , kui mullas on
Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. b) hüdrolüütilist happesust põhjustavad need vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. Mulla leelisuseks nimetatakse ühevalentsete metalsete katioonide, eelkõige Na+ ja K+ esinemist mullalahuses. Mulla leelisus on taimedele ja mikroorganismidele niisama kahjulik nagu liigne happesuski. Liigset leelisust on võimalik kõrvaldada muldade kipsimisega.
Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 35. Mulla hüdrolüütiline happesus. Hüdrolüütilist happesust põhjustavad need vesinik- ja alumiiniumioonid, mis on mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. 36. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid
pruunidele näivleetunud muldadele. Bm- metamorfne sisseuhtehorisont, on omane meie kõige viljakamatele muldadele (leostunud muldadele) Järvamaal ja Lääne-Virumaal, see on hästi struktuurne ja hästi heade omadustega kiht. Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, see järgneb alati EL- ile, on kaa heade omadustega, kuid ta rikastub saviosakestega EL-i kihi arvel. Bhf- huumus- rauailluviaalne sisseuhtehorisont, omane liigniisketele leetunud muldadele, liivmuldades tavaliselt, kuid võib väga kõvaks tiheneda. Rahvas nimetab seda ka vahel nõrgkihiks, need on pahad mullad (Peipsi ümbruses, vahe-Eestis). Nendel muldadel ei tasu põldu teha. Lähtekivim on materjal, millest muld hakkab kujunema, see tähistatakse C. Aluspõhi tähistatakse D. Horisondid võivad olla väga erineva väljakujunemisastmega, eriti leetunud ja lessiveerunud horisondid. Leetunud muld võib olla
põhjavesi) ja osalt majandamine (külvikord, orgaaniline väetis, mullaharimine); samas sõltub ta ka mulla omadustest (toitained, bioloogiline aktiivsus, veemahutavus, poorsus, struktuursus ja struktuuri stabiilsus, filtreerimis- ja puhverdusvõime) Mulla huumusseisundit iseloomustavad omadused: kvalitatiivsed (huumuse koostis). Kvantitatiivsed: huumusesisaldus (%), huumusevaru (kg/ha, t/ha), huumusbilanss Orgaanilise aine sisaldus: liivmuldades suurendab sidusust, tekivad struktuuragregaadid, veehoidmisvõime tõstmine (huumus peab vett ca 5-10 korda paremini kui anorgaanilised mullaosakesed). Savimuldades vähendab liiga suurt sidusust, filtratsioonivõime suurendamine ja õhustuse parandamine Põhiline faktor kivimite ja mineraalosa bioloogilisel murenemisel. Lagunemata ja poollagunenud taimejäänuste mineraliseerumisel mullas vabaneb sesoonselt peaaegu kõiki taimedele vajalikke toiteelemente.
keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu LÄMMASTIK JA SELLEGA TOIMUVAD PROTSESSID MULLAS Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o. 3000...9000 kg/ha, kuid 97...99 % sellest on orgaaniliste ühenditena ja ainult 1...3 % mineraalsel kujul. Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga huumusvaestes liivmuldades. Lämmastikuringe Lämmastikuringe uurimisele on pööratud väga suurt tähelepanu, kuid senini on mullas toimuvate keerukate protsesside keemilis-füüsikalisel kirjeldamisel raskusi, sest lämmastikuühendite muundumine on oma olemuselt väga keerukas, sest selles osalevad mullas elavad bakterid, mis on tundlikud temperatuuri, mullaniiskuse, pH, süsinikusisalduse ja muude tegurite suhtes. Põhimõtteliselt on aga toimuvad protsessid
annaabi.ee 
