preestrid. Preester õpetas kogudusele jumala sõna. Järk järgult süvenes rahulolematus kiriku vastu. Nõuti usu lihtsustamist ja tagasi pöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liivi sõda 1558-1583 Rootsi,Taani Vana-Liivimaa-Venemaa-vajas sadameid 1) Tartu piiskoppel 2) Saare-lääne 3) Orduriik Poola-Leedu Vanal-liivimaal ei lubatud Vene kaupmeestel otse välismaa kaupmeestega kaubelda. Liivi sõjas ettekääne oli ,,Tartumaks" välja- mõeldes, mida tsaar liivimaalastele nõudis. Liivi sõja tulemused Saaremaa läks taanile Põhja-eesti läks Rootsile Lõuna-Eesti läks poola-Liidule Venemaa ei saanud midagi Rootsi aeg 1629 Rootsile läks Lõuna-Eesti 1645 Rootsile läks Saaremaa 1601-1603 kohutav nälg 1) Kirjelda jüriöö lestõusu 2) Millal toimus muistne vabadusvõistlus? 3) 1210 4) 1224 5) Kaupo 6) Lembitu 7) Estlaste kaotuse põhjused muistses vabadusvõistluses. 8) Vana liigimaa piirid Balti erikord
kui Tallinn oli vene vägede all ning Peeter I'sele loovutati Toompea võti. 2. Säilitati aadlite ja linnade eesõigused, mis olid paiguti Rootsi aadlite omadest suuremad. Teistmoodi suhtuti Liivimaasse vallutatud provintsi. 1629.aastal ametisse nimetatud kindralkuberner Johan Skytte sai kuningalt ülesandeks kiire Liivimaa rootsistamise. See katkes, 1632.aastal kuninga surmaga. XVII.sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestlastel ka liivimaalastele. Aadli omavalitsus landesstaat ehk maariik kestis kuni Karl XI valitsusaja alguseni 1672. Toimus reduktsioon ehk riigi maade tagasivõtmine, millele oli tugev vastuseis balti aadlite seas. Arvati, et seadusi võivad anda ainult kohalikud maapäevad, mitte rootsi riigipäev. Reduktsiooni all oli Liivmaal 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Kehtestati ka riiklik kontroll. Aadlipositsiooni juht Johan Reinhold Patk läks 1694
See ei hakanud aga kehtima enne kui 5
aasta pärast, sest alles siis pidi lõppema Vene-Poola vaherahu.1557 .aastal sai ümber ka
Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse
jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka
Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi
kuningaga. Venemaa võis nüüd vabalt koondada vägesid Liivimaa piiridele. Vastuvõtu algul
ei andnud tsaar liivimaalastele kombekohaselt kättki. Kui veel selgus, et delegatsioonil pole
lubatud maksuraha kaasas, oli Iiisk langenud -Venemaal otsustati sõja kasuks. Diplomaatilisi
võimalusi oma oludel kindlustamiseks otsis taas ka kohalik rahvas. Saarlaste saatkond käis
Turus Rootsi tulevase kuninga Johani juures ning pakkusl maad Rootsi krooni alluvusse. Sõja
algus. 22. jaanuaril 1558 tungisid vene väed tatari khaani Sig-Alei
ja tema ei pea hävima. Hävinud on varem, sest kristlus on vale olnud ja hävinud, aga Moskva on kristliku maailma keskus ja siin seda hoitakse. Ivan IV ei hinnanud oma isa, eeskujuks pidas vanaisa Ivan III. Iga teatud aja tagant tuli sõlmida rahuleping, et siis rahus elada. Sõlmiti tähtajalisi rahulepinguid, mida pikendati. 1509, 1521, 1531 rahulepingud Liivimaa ja Venemaa vahel. 1531 sõlmiti leping tähtajaga 1550. Esialgu teatati liivimaalastele, et ollakse nõus pikendama üheks aastaks, kuni 1551 ning uue rahu sõlmimisel tuleb leppida teatud tingimustega. Tingimusi ei teatatud. Vahepeal midagi ei juhtunud, 1554 saadi uuesti kokku. Toimus see Venemaa-poolsete ähvarduste saatel. Ivan IV nõudis liivimaalastelt takistuste kõrvaldamist, luua kauplemisvabadus ja et välismaalased pääseksid Venemaale. Esialgu Liivimaa ei võtnud tsaari ähvardusi tõsiselt. Jaanuar
möödapääsmatu,jääb siiani raha saatmata. Saadetakse kirju erinevatele kaalukamatele monarhhidele, kus on näidatud vana liivimaa rasket olukorda ning kutsutakse üles , et tehtaks midagi diplomaatilist. I Saksa-Rooma keisrile, abi sealt ei saanud. Hansa Liidu suhtumine Hansa ekspansiooni oli esialgu eitav ning sellega poldud nõus. Hansa Liidus oli tähele pandud pikema Hansa protsetis uue meretee vastu. . Esialgu ollakse Liivimaalastega hte meelt et tuleb Liivimaalastele abi anda. Kui Narva vallutatakse , siis tsaar säästab narvalasi. Kõik kes tahavad võivad 58 a tulla kauplema Narva Suvest 58 tuleb kardinaalne muutus, lükatakse tagasi kogu tallinlaste retoorika. Lübeck hakkab tallinnale meelde tuletama , et talinlased on koguaeg venelastega kauplemist takistanud. Tallinna kaubandus hakkab nüüd alla käima. Liikvel kõikvõimalikud jutud, mismoodi lübecklased peavad kauplemist kinni. Partnerilt ei saada mingit reaalset abi, vaid Hansa Linnad
võõrast keelest aru ja kirikuõpetajad ei osanud kohalikku keelt. Russow mõistab kohaliku liiderliku patuelu hukka. Kroonikat läbib ka tugev ja otsesõnaline vastuseis katoliiklikule maailmavaatele, paavstile. Russowi kroonika on subjektiivne, vaid väljendab oma maailmavaadet, kuigi kasutab faktilisi andmeid, daatumeid, sõjasalkadesse kuulunud meeste arvandmeid. Kroonika annab ülevaate Liivi sõjast 1558–1583. Liivimaalastele osaks saanud sõjakannatused on patuelu palk, jumala karistus patus elamise eest. Russowi pilk peatub ilmaliku elu ja kultuurisündmustel. Kroonikasse pani ta kirja argisest erinevaid sündmusi, suuremaid õnnetusi: tulekahju Riias, tormid, katk ja selle levimine. Kroonikas selgub, et Liivimaal oli koloniaalne kontakt Euroopaga ning ka religiooni (Augsburgi usutunnistus), kultuuri (Itaalia köietantsijad) ja majanduse kaudu (kaubandussuhted)
selge, et Venemaa eriti siinsetesse asjadesse ei sekku, kehtima jäävad varasemad õiguskorraldused, privileegid. Samal ajal Venemaa enda seadusandlus oli pidevalt muutuv ja arenev. Venemaal kehtivad seadused tegid selget vahet põhiterritooriumi ja Balti provintside vahel. Esimest korda selline selge sekkumine siinsetesse asjadesse toimub 1783. aastal. Püütakse küll varem neid samme astuda, aga edutult. Üks moment tekitas Balti erikorra kehtestamisel kohalikele peavalu, eelkõige Liivimaalastele. 1712. aastal võtab Peeter I ette paar aastat varem sõlmitud kapitulatsioonide kinnitamise. Liivimaalaste ehmatuseks läheb sisse selgitus, mille järgi ei tohtinud üleriigilised seadused kohalikega vastuollu minna, st ülemuslikud olid üleriigilised seadused. Hakkasid ,,röökima", kuni Peeter I tegi täiendava selgituse, et ta oli selle all mõelnud, et seadused on siiski teineteisest lahus ja mingid hierarhilist paigutust nende vahel ei ole. Tekib olukord, kus siinsetes provintsides