Maapäev (millal ja milleks hakkas koos käima, millised seisused sinna kuulusid) Haldusjaotus pärast ristisõda: Haldusjaotus pärast jüriöö ülestõusu: 3 feodaalriiki Tartu piiskopkond (Tartu piiskop), Saare-Lääne piiskopkond (Saare-Lääne piiskop) ja Liivi orduriik (ordumeister). Maapäev hakkas koos käima alates 1420. aastatest, sest Läänemere piirkonnas muutus jõudude tasakaal ning välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma. Need toimusid Valgas ja Volmaris. Maapäeva kutsus kokku, kas Liivimaa ordumeister või Riia peapiiskop. Sinna kuulus 4 seisust: 1. Piiskopkonna valitsejad ja kõrgemad vaimulikud 2. Ordumeister ja käsknikud 3. Vasallid 4. Linnade esindajad 4. Lääniaadli (vasallide) õiguste kindlustumine (§ 9) Lääniaadlite õiguslik seisund polnud esialgu eriti kindel, kuna läänid polnud pärandatavad. 1315
Maaisandate võim oli nõrk , nad vajasid tuge vasallidelt, kellele tehti vastutasuks mitmeid järelandmisi. Oma huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseks rüütelkondadeks. Igas piiskopkonnas oli oma rüütelkond. Linnadepäevad Liivimaal hakati korraldama iga-aastaseid linnadepäevi, kus arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi. Maapäevad 15. Sajandi algul Läänemere piirkonnas muutunud jõudude tasakaal ja välisohu suurenemine sundis liivimaalasi koonduma ja omavahel kompromisse looma . Hakati korraldama regulaarseid Liivimaa isandate ja seisuste kokkusaamisi maapäevi. Need toimusid Valgas. Maapäeva kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad. Esitatud ol neli seisuslikku gruppi : vaimulikud eesotsas Riia peapiiskopiga, ordumeister koos käsknikega,vasallkonnad ja linnad. Maapäevadel arutati tähtsamaid välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid.
Sajandi keskpaigast hakati korraldama igaaastaseid linnadepäevi, arutati kaubandusega seotud küsimusi. Linnad kaasati sisepoliitikasse. Saksa ordu otsis liitlasi piiskoppide vasallid ja linnade seast. Ordut võib pidada Liivimaad koondavaks jõuks, kelle eesmärgiks oli luua ühtne territoorium ordu ülemvõimu all. Ordut peeti maakaitse tegelikuks tagajaks, linna ja läänimehed hoidsid ordu selja taha. 15.saj algul muutus jõudude tasakaal ja see sundis liivimaalasi koonduma. 1421. hakati korraldama Maapäevi Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine. Toimusid Valgas ja Valmieras. Kokku kutsus Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop või mõlemad korraga. Esindatud oli vaimulikud, ordu, vasallid ja linnad. Arutati välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsused ei olnud kohustuslikud, maapäevad ei muutunud reaalselt ühendavaks institutsiooniks.
kojast tohib koadjuutorit kustuda ainult teiste maahärrade ja seisuste nõusolekul, siis pp kutsus ikkagi selleks 17aastase Mecklenburgi hertsogi Christophi. Ordu väed okup 1556 ppk linnused ja võttis pp ja koadjuutori vangi. Poola toetas pp ja viib oma väed Liivi piirile. 5.sept 1557 Liivim ordu ja Poola vahel rahu, pp ja koadjuutorit tunnustatakse, 14.sept sõlmivad Posvolis liidu venelaste vastu-nood peavad seda rahu rikkumiseks. Vene süüdistas liivimaalasi reas 1554 lepingu punktide rikkumises: · Trtu maksu tasumata jätmine · Lääne-Eust Venesse suunduvate ametmeeste takistamises · Posvolis Poola-Leeduga liidu sõlmimises 22.jaan 1558 algab venelaste sõjategevus Liivim vastu. Esmalt 3nädalane rüüsteretk, kindluseid ei proovitudki vallutada, vastupanu väga nõrk. Mais langes Narva, juulis Trtu. 1.mai-1.nov 1559 vaherahu Välisabi otsimine Sõjamaksu kogumine
See raha kokku saadi, pakiti Tartu raekojas kastidesse ja hakkas siis see Venemaa poole liikuma. Raha koguti liivimaalastelt, võeti laenu jne. Kõik võttis aega ja märtsi lõpus peeti ka veel Volmaris maapäeva, kus arutati asja ja pandi kokku ka delegatsioon. Alles aprillis saadi alles hakata Moskva poole liikuma. Kui see saatkond aprilli lõpus Moskvasse jõudis, siis polnud enam midagi teha, venelased rahast enam huvitatud polnud. Venelased ei tundnud isegi huvi, kas see raha kaasas on. Liivimaalasi hoitakse seal mai alguseni, siis tuleb vahele 11.mai, Narva vallutamine. Ivan IV puhul sai see otsustavaks. 1.aprillil 1558 hakkas Vene pool Narvat intensiivselt pommitama. Ühelt poolt venelased väitsid, et teevad seda vastutasuks, kuna Narvast oli hakatud Ivangorodi tulistama. Teisalt sakslased väitsid, et nemad pole midagi teinud. Pommitamine oli suhteliselt intensiivne, 9 päeva järjest. Väidetud on vastupidi, et suurt kahju ei tehtud. Räägitakse üksikutest, kes said surma
Võrdles Liivimaa tp rooma orjadega. Kõik kuulus isandale ja ise ei tohtinud midagi müüa või põgeneda. Hirchen leiab, et kohtutes peab olema hirschenid, kes olid tp esindajad. Paljuski kaasa ei saanud rääkida, kuid said vähemalt olukorda mõista. Kõik mis puudutas mitte riigiõiguslikku aspekti ( asjaajamine ja kohtupidamien) . Hircheni mõtted hakkavad liivimaal kehtima ja jäävad normatiivaktina kehtima pikaks perioodiks. Kui hertsog karl liivimaalasi meelitas, siis tp ta ei mõelnud, neil mingisuguseid muutusi ( õiguslikult) ei olnud. Vastureformatsioon Protsessmis ref käivitus on laiem kui vaid katoliku kiriku tegevus. Ilmselt oleks parem kasut mõistet katoliku kiriku uuenemine. katoliku kiriku uuenemine / reformatsioon on kahesuunaline. vastandutakse protestantidele ja reformatsiooniliiikumisele, toimub katoliku kiriku uuenemine, teeb läbi oma sisemise reformi ja jõuab uue kvaliteedini. Seotud rea ususõdadega
annaabi.ee 
