väljaveoks) Kaheväljasüsteemi ga põllud TEGEVUSALAD/ Küttimine ja Kasutusele võti käsitöölised kes Linnuste ümber Suutsid OSKUSED kalapüük oma soo valmistasid liivavalle vaenlastele vastu Põllundus, rauamaak, tekkisid raudesemid(kirved Loomasõnnikuga panna valmistati uued vikatid sirbid ja väetati mulda Kvaliteetsed kivikirveid, tehti põllusüsteemid, ehteid) Peideti hõbeaarded mõõgateravikud
juurde lisati kommentaarid, kus on foto tehtud ja milline olukord valitses vaatluse hetkel. TULEMUSED 2 Stroomi ranna administratiivhoone eest algav laudistee algus on kooskõlas kehtivate ehitusnormidega kuid mere poolne ots, kus lõppeb laudistee on maastik liivane ja mereadrune. Laudistee lõppeb ära umbes 20 m ennem mere piiri. TULEMUSED 3 Paralleelse laudistee merepoolne ots. Madala veeseisu tõttu on mere piirini umbes 80 m. Lahtist liiva on vähem, kuid näha on liivavalle ja adruhunnikuid, mis takistaksid ratastooliga liiklemist. TULEMUSED 4 Stroomi rannahoone tagumine külg, kus asuvad avalikud WC-d. Intervjueeritavate sõnul on need väga ohtlikud, järsk kalle, piirded puuduvad. Kaldtee alumises otsas on kanalisatsiooni luuk TULEMUSED 5 Stroomi rannas asuv konteiner-WC, seda ümbritsev terrass, kaldtee ja ümbritsev maastik. Kuid endiselt ei ole arvestatud kaldtee ehitusel ehituslike normidega. Pinnas on liivane ja sõitmine sellel raskendatud
kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud
rohumaad, pajustike, kaasikute, harvem männikute, kuusikutega. Siirdesood on üleminekuaste madalsoodest rabadeks. Kasvavad jõhvikas, murakas, sinikas. Raba pind on kaetud turbasamblaga, mis toitub sademetevees leiduvatest toitainetest ja tolmust. Sisuliselt koosneb raba veest. Luidestikud (Hiiumaa, Pärnu ümbrus, Keila-Joa, Vääna jõesuu) on enamasti nüüdisaegsete randade läheduses tuulte poolt kuhjatud liivahanged. Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud
Pruun sale kollakasoranzi maniskiga metsnugis tegutseb enamasti maas, ent oravaid jahtides või ise pagedes ka puuvõrades. Lumele jätab enamasti näpuotsa-suurusi paarisjälgi. Suurim kärplane on heleda koonu ja tumedate silmatriipudega, vahel isegi 30 kg kaaluv mäger. See väliselt rahulik, kuid end vaenlase vastu kaitstes väga visa uruelanik jätab öösiti toitu otsides enda käiguradadele pikkadest küünistest tuntavaid jälgi. Urusuudesse kuhjab ta künnivao kõrgusi liivavalle. Võimalusi urgude rajamiseks leiab mäger vanades rannavallides ja moreenküngastes. Rebase jäljenööri kohtab talvel rohkem metsaservades, heinamaadel ja põldudel, kus reinuvader maiustab hiirtega või püüab jänesele ligi hiilida. Ta jalajälg on enamasti väiksem ja ovaalsem kui koeral. Karu on Lahemaa suurkiskjaist vahest kõige tavalisem. Ta liigub nii metsamassiivides kui asulate ümber märtsist novembrini, mõnikord talvelgi. Vanaloomade üle 12 cm laiad käpajäljed on
Ratastooliga on võimatu ligineda riietuskabiinile, kuna liivane pinnas on pehme ja ratastool vajuks sisse. Puudub ligipääs riietuskabiinile ratastooliga liikleja jaoks. Intervjueeritavate hinnangul ei vasta riietuskabiin invanõuetele. Joonis15. Paralleelse laudistee merepoolne ots. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Paralleelse laudistee merepoolne ots. Madala veeseisu tõttu on mere piirini umbes 80 m. Lahtist liiva on vähem, kuid näha on liivavalle ja adruhunnikuid, mis täkistaksid ratastooliga liiklemist. Joonis 16. Laudistee kõrguste vahed. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Paralleelse laudistee kõrguste vahed. Laudistee merepoolne ots, kõrguste vahe laudistee serva ja pinnase vahel, kõrgus 17 cm. 29 Joonis 17. Laudistee maismaa poolne ots ja kõrguste vahed. (Foto: M. Melsas, 12.08.2013) Kommentaar: Paralleelse laudistee maismaa poolne ots. Kõrguste erinevused kergliiklustee ja laudistee vahel. Kõrguste vahe 15 cm
annaabi.ee 
