aktiivne periood tulenevalt kliimast. Aktiivne looduslik periood. Tugevaid tsükloneid ja torme on nüüd rohkem ja tugevamad kui varem. Soojad talved, külmumata meri, kõrge veetase Tormide aktiivsus näib olevat kasvanud praegu, 2005, 2002, 2010. Kas just kliimamuutustest, aga ju vist. Kliimauurijad on kindlaks teinud, et talved on soojemad, jääkatet on vähem, meri on pikalt külmumata. Kõige tundlikumad muutustele on liivarannad. Umbes 10% maailma liivarandadest (kuhjerand) on sellised, mis laienevad veel. Ülejäänud on kas stabiilsed või juba kannatavad purustuste all. RANDADE ARENGU ISELOOM ON TIHEDALT SEOTUD KLIIMA MUUTUSTEGA. Tänapäeval on randade arengus aktiivne periood. Areng toimub hüppeliselt, milleks on vajalik erakordsete looduslike tingimuste kokkulangemine arenguks ebasoodsate, ekstreemsete tingimuste kujunemine: ERAKORDSELT KÕRGE AJUVEE TASE; TUGEV TORM VÕI ORKAAN;
Maailmamerd jaotatakse kokkuleppeliselt neljaks (harvem viieks) ookeaniks. Kindlalt on ookeanideks Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri, mõnikord loetakse ookeaniks ka Lõuna-Jäämerd ehk Lõunaookeani. Rannaprotsessid- on rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Lainete purustav tegevus murrutus ehk abrasioon Lainete kuhjav tegevus ehk akumulatsioon. Eesti liivarandadest: 70% allub purustustele, 20% on stabiilsed, 10% veel kuhjelised. Rannavallid- rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik.
annaabi.ee 
