laama teise alla sukeldumise ehk subdukteerumisega. Keskplatool avalduvatest jõududest annavad tunnistust arvukad kuumaveeallikad ja geisrid, sagedased väikesed ja mõnikord ka suuremad maavärinad.Keskplatoo kõrval ilmestavad Põhjasaart lainjad tasandikud, Madalad mäeahelikud ja rannikumadalikud. Rannajoon on tugevasti liigestatud. Mõlemad saare suuremad linnad,Auckland ja Wellington, on rajatud ümber suure loodusliku lahe. Aucklandist põhja poole jääv Northland üllatab pikkade liivarandadega,subtroopilise taimestiku ja mangroovidega.Lõunasaar on mägine,tooniandev on seal Lõuna-Alpide ahelik,mis ulatub selgroona läbi peaaegu kogu saare. Riigi kõrgeimast tipust 3754 meetri kõrgusel üle merepinna olevast Mount Cookist-mida maoorid nimetavad Aoraki,ehk Torgib Pilvi-algab suur Tasmani liustik.Selle mäe juurest kõgub veel 22 tippu,mis on üle 3000 meetri. Liustike tugevast kulutavast tegevusest annavad Lõunasaare maastikus tunnistust pikad järved ja sügavad orud
Ainult mõnel pool on kiltmaa ääristatud mäeahelikega ( Serra do Mar, Serra da Mantiqueira, Serra Geral). Enamasti on lavamaa lainjas. Teda katavad savannid ja vihmametsad, eriti riigi edelaosas Mato Grosso piirkonnas. Brasiilia madalikust põhjapool on Guajaana mägismaa. Brasiilia 8000 km pikk rannajoon on üpris sirge. Atlandi ookeani lähedal, ääristavad kiltmaad rannikumäestikud; seal vahelduvad järsukaldalised rannikulõigud pikkade varjuliste liivarandadega. Põhjas piirab rannikut avar lavamaa ja seal asub majesteetliku Amazonase suue. Kliima: Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel jäävad kraadid 20-30 celciuse vahele, mis ka talvel on enamvähem samad. Temperatuuri pidev püsimine on põhjustatud kahest hoovusest: Golfi ja Brasiilia hoovusest. Keskmiselt langeb sademeid kõige vähem juunis, juulis ja augustis. Amazonase jõgikonna piirkonnas valitseb aga ekvatoriaalne kliima
1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad. Loopealsed ja laialehelised ürgsed metsad on paljude haruldaste taimeliikide kasvukohaks, paekivis asuvad koopad on üle-euroopalise tähtsusega talvituspaikadeks nahkhiirtele. Pankrannik vaheldub liivarandadega, kadakased paepealsed männimetsaga. Sisemaa reljeef on valdavalt lainjas tasandik, mida valla keskosas läbib Vääna jõe org. Väärtuslikud niidualad laiuvad Ilmandu, Laabi, Sõrve, Vääna ja Muraste ümbruses. Üks tähtsamaid pinnavorme Harku vallas on Harku tasandik. Harku tasandik on meretasandik, mis asub TiskreKadaka paekalda, Nõmme liiviku ja Veskimäe kõrgendiku vahel. Pikkus umbes 7, laius 2,5 km. Tasandik laiub viimase jääaja ja Läänemere setetega
vaid murdosa külalistest. Suur osa neist peatub Hania ranniku väikelinnades ja külades. Kust üks küla algab ja teine lõpeb, seda ei saa pahatihti enam arugi. Üks suur Hania kõik. Kui maailmale randu jagati, olid kreeklased ilmselt kusagil ära, sest Kreeka rannad ei kuulu just liivasemate hulka. Ilmselt olid Kreeta põliselanikud minoslased siiski jagamise juures, sest saare lääneosa on õnnistatud kaunite liivarandadega. Tõenäoliselt ongi sellepärast enamik turiste just sinna kolinud. Teine põhjus ilmselt ka see, et strateegilised ekskursioonimarsruudid on enam-vähem lähedal. Teenindus mandri-Kreekast erinev Esmapilgul jätab Hania täiusliku Kreeka suurlinna mulje. Tundub nagu polekski tegemist kuurordiga. Kuid linna piirilt algavad hotellilinnakud, mis venivad kuni 25 km mööda liivaranda ning mille mitmekesisus rahuldab kõige erinevamaid maitseid. Kato Galatas, Agia Marina,
• Kui kahest sama sagedusega helisevast helihargist hakata üht eemale nihutama, on kuuldav heli vaheldumisi nõrgenev ja valjenev. Selgita seda nähtust. • Miks ehitatakse sadamad lahesoppidesse ja eraldatakse avamerest sageli veel muulide abil? • Miks läbi akna välja kostvast muusikast on paremini kuulda just madalamad, pikemalainelised helid? Lained looduses ja tehnikas • Kui lained kohtavad oma teel midagi, mis nende energia neelab – näiteks liivarandadega saarte rivi –, siis on meri saarte taga rahulikum. Sellised objektid tekitavad varju ja edasi liikuvates lainetes on vähem energiat. Seega, kui arvestame päikeselt saadavat energiat ruutmeetri kohtaLainetest toodetavale energiale on võimalik seada ülemine piir. • Selleks peame hindama ranniku ühikpikkusele jõudvat energiat ja korrutama selle läbi ranniku pikkusega. Me ei uuri, millise seadeldisega võiks kogu seda energiat koguda. Küsime lihtsalt
annaabi.ee 
