Laboratoorne töö VORMISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Töö eesmärk Tutvuda vormisegu omadusteedega ja nende määramise meetoditega, ning omaduste praktiline määramine 1. Töö selgitav osa Liivvormid valmistatakse vormisegudest, mille valmistamiseks lisatakse liivaosakeste siduvuse parandamiseks savi ja vett. Kvaliteetsete valandite saamiseks esitatakse vormisegudele järgmisi nõudeid, nagu tugevus, gaasiläbilaskvus, plastsus, väljalöödavus, järeleandlikkus, kuumuspüsivus jt. Vormisegu tugevus Vormisegu tugevus sõltub savi ja niiskuse sisaldusest, liivaosakeste suurusest ja kujust. Vormisegul määratakse tugevus (vt. 2.3 Vormisegu survetugevuse määramine) survele ühesuguse tihedusega silindrilistel proovikehadel läbimõõduga 50 mm (vt. 2
Poorsus on ajaloolistel lubimörtidel reeglina 3045%, seejuures on pooride suurus vahemikus 0,1100m. Tsementmördil on see tavaliselt vastavalt 2025% ja < 0,1m. Laagerdunud augulubja 1 kasutamisel on täheldatud mördi suuremat poorsust kui tavalise lubja korral . Enamlevinud on lubimördi valmistamisel lubja ja liiva suhe 1:3, mis põhineb ilmselt liivaosakeste vahel olevate tühimike ruumala visuaalsel hindamisel ja sellele vastaval optimiseerimisel. Vanad mördid paistavad silma suure lubjasisaldusega (1:2÷1:0,5) . Seejuures on see suhe valitud teadlikult, kuna lubi on olnud alati kallim kui liiv. Suure lubjasisalduse võimalikuks eesmärgiks peetakse mördi iseparanemisvõime tekitamist. Nimelt on mitmete uurijate poolt täheldatud tekkinud mördipragude kadumist aja jooksul. Nähtust
levikuala ning vee liikumine lubjakivis toimub mööda lubjakivilõhesid. Kui vihma sajab ja vesi jõuab maapinnale, siis allapoole saab see liikuda ainult mööda vertikaalseid lõhesid, senikaua kuni tuleb vastu mõni horisontaalne lõhe, kus vesi läheb laiali ja otsib uusi vertikaalseid lõhesid, mida mööda allapoole liikuda. Alates Pärnu-Mustvee joonest ilmuvad meie geoloogilisse ehitusse liivakivid ning neis ei ole vee liikumine enam seotud lõhede ega lõhesüsteemidega, vaid toimub liivaosakeste vahelises pooriruumis. Vee voolamine liivakivis on seetõttu ühtlasem ning vett on ka kergem kätte saada. Kivimites liikudes ja neid lahustades omandab vesi ka oma keemilise koostise, ehk mageda vihmaveena maha sadanud vesi muutub erinevaid mineraale sisaldavaks joogiveeks. Loomulikult toimuvad keemilised reaktsioonid maapinnas loodusseaduste järgi, arvestamata inimese soove siit või sealt võetud vett joogiveeks või muuks otstarbeks kasutada
Arenendud maad püüavad takistada oma riikis tuumajaama töötamist. 36. Üldülevaade Eesti põhjaveest Laias laastus võib Eesti põhjaveekihid jagada kaheks. Põhja- ja Kesk-Eestis on lubjakivi levikuala ning vee liikumine lubjakivis toimub mööda lubjakivilõhesid. Alates Pärnu-Mustvee joonest ilmuvad meie geoloogilisse ehitusse liivakivid ning neis ei ole vee liikumine enam seotud lõhede ega lõhesüsteemidega, vaid toimub liivaosakeste vahelises pooriruumis. Kui räägime Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti lubjakivide veest, siis neis vetes on valdav osa probleemidest seotud fluoriga. Lõuna-Eesti lubjakivivees teeb sageli muret ülearune raud. See muudab vee kollakaks ja rikub ära maitse ning kui sellise veega pesu pesta, on ka pesu rikutud. Samas on raua väljapuhastamine veest palju kergem kui fluori ärastamine, nii et kui meil oleks puurkaevu jaoks
Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. Erinevus betooni ja tsemendi vahel: Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv
segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. § Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. § Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). 100. Betoon, Portland tsement betoon. Zn ja Cu plaadid elektroodid:
segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. § Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. § Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad 100. Betoon, Portland tsement betoon. anumad ühendatud Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). dispergeeritud faas on keraamilised materjalid
metallide puhul on maksimaalne kulumise kiirus 30 o juuress. Abrasiivosakeste suurus ( dk) môjutab môningal määral materjalide erosiooni kiirust. Näiteks, kermiste kulumine sôltuvalt kvartsliiva osakeste suurusest vahemikus 0,05 - 1,3 mm omab maksimumi 0,1 mm juures sôltumata kohtamisnurgast. Erosioonikiiruse 6 vähenemine abrasiivosakeste keskmise läbimôôdu suurenedes on tingitud, vaatamata nende kineetilise energia kasvule, suuremate liivaosakeste väiksemast tugevusest ja kujuteguri muutusest (suuremad liivaterad on suurema ümarusraadiusega). Abrasiivosakeste ja materjali kôvaduse suhe (Ha:Hm) môjutab kulumise mehhanismi ja erosiooni kiirust. Sellest tuleb pôhjalikumalt juttu edaspidi erosiooni mehhanismi kir- jeldamisel. Abrasiivosakeste dünaamiline tugevus ( Ra) môjutab môningal määral materjalide erosiooni kiirust. Abrasiivosakese purunemisel osa tema kineetilisest energiast kulutatakse purunemisele
Portland tsement: Saamine: savi- ja lubimineraalid peenestatakse ja kuumutatakse 1400*C juures ning saadakse kõva kamakas, mis peenestatakse ära, siis lisatakse kipsi. Säilitamine: kuivas ruumis, kuid mitte kaua. Vee lisamisel on kogus väga oluline. Kui kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega, on see hüdrauliline tsement. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Betoonis on sees tsement siduva materjalina ja agregaadid(liiv ja kruus). Asfaltbetoon kasutatakse sillutiste materjalina; Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid; - komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud
segu kuumutamine ~1400oC. - Seda protsessi nim. kaltsineerimiseks, mille tulemusena tekivad füüsikalised ja keemilised muutused lähteainetes. - Saadud klinkerprodukt peenestatakse ja lisatakse väike kogus kipsi (CaSO 4.2H2O) so. portland tsement. - Materjali kõvenemine toimub keerukate hüdrateerimisreaktsioonide toimumise tõttu so. nn. hüdrauliline tsement, sest kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega. - Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks. 102. Betoon, Portland tsement betoon. Betoon - Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. - Erinevus betooni ja tsemendi vahel: Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. - Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja asfalttsementidest, agregaatideks on kruus ja liiv.
2) Vermikuliit Vermikuliit on vilgukivi meenutav helepruunikas pehme läikiv kivim, mida kasutatakse mullasegudes niiskuse hoidmiseks ja õhustatuse parandamiseks. Vermikuliit tõstab mõnevõrra kasvupinnase aluselisust, mistõttu väheneb lupjamistarve. Ka vermikuliidi mahukaal on väike, mistõttu seguneb halvasti turbaga. 3) Zeoliit Zeoliidi all mõistetakse vulkaanilistes piirkondades leiduvaid erinevaid alumiiniumsilikaate, mille osakeste läbimõõt on võrreldav liivaosakeste läbimõõduga. Zeoliitidel on väga suur eripindala (üle 2 40 000 m / kg), mistõttu nende veesidumisvõime ja katioonivahetuspotentsiaal on väga kõrged. Tänu nendele omadustele on zeoliiti kasutatud näiteks toitainete kandjana kasvupinnastes, mille katioonivahetuspotentsiaal on madal. Zeoliit seob hästi ka lämmastiku ammooniumühendeid ning mõningaid radioaktiivseid elemente nagu näiteks strontsiumi (Sr) ja tseesiumi (Cs). Zeoliiti
õhust aineringete käigus. CO2 sisaldavad karbonaatsed kivimid ja teda leidub ka atmosfääris (0,30,4%). Et kivimite ja mineraalide koostises olevad toiteelemendid läheksid üle omastatavasse olekusse, on vaja kivi lõhkuda, murendada. Sellist murenemisprotsessile alluvat kivimit nimetatakse muldade lähtekivimiks. Murenemist põhjustavad kõik füüsikalised protsessid (külmumine, sulamine, kuumenemine, jahtumine, liivaosakeste uuristav tegevus, vee või tuule ärakanne v. kulutav tegevus) ja bioloogilised tegurid (juurte purustav tegevus, juureeritised). Muld Muld on maakoore pindmine, kobe kiht, mis on moodustunud ja areneb tänu taimede, loomade ja mikroorganismide toimele mulla lähtekivimisse. Mulla tähtsaimaks omaduseks peetakse tema viljakust st. võimet tagada taimede arenguks ja kasvuks vajalikud tingimused. Mullateke algas Maal ligikaudu 450 milj
annaabi.ee 
