b) Maa-alused tühemikud, kus elavad väga kitsalt kohastunud või endeemsed liigid (peamiselt nahkhiired). – koopad, c) Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. – karstijärved ja -järvikud, d) Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. – veealused liivamadalad, e) Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited, f) Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid 2. Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne- Eesti ja saartega. a) rannikulõukad, b) laiad madalad lahed, c) padurid,
Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks. Linnustiku (kahlajate) seisukohast on oluline võsa ja puude maksimaalne eemaldamine rannaniidult. Kuni 10% põõsaste laiguti säilitamine on võimalik rannaniitudel, kus kaitsealuseid kahlajaliike ei esine ja selle erisuse kooskõlastab KKA. Peamiseks majandamisvõtteks - karjatamine Rannaniidud sisaldavad endas sageli mitmeid teisi elupaigatüüpe: soolakud (1310), liivamadalad (1110), laugmadalikud (1140), rannikulõukad (1150*), üheaastase taimestikuga esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestikuga kivirannad (1220), ka loopealsed või väikesepinnalised kadastikud (5130, 6280). Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Sihtrühmadeks on sageli kahlajad ja kahepaiksed. Rannaniitudel on tavalisemad probleemid: Pilliroog, angervaks, roog- aruhein, mättad
(peamiselt nahkhiired). koopad Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda tekkivate luidete esimene arenguaste. eelluited Ajutise muutuva veetasemega veekogud, mis täituvad kevaditi, kui allikalohkudest valgub välja rohkesti vett. Suveks jäävad nad tavaliselt kuivale, nii et nende põhi sarnaneb heinamaaga. karstijärved ja järvikud Lainete kuhjatud madalad pikliku kuju ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid. veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder
lõunarannikut on täheldatav hoovuste süsteem läänest. Lahemaal on Soome lahe rannajoon tugevasti liigestatud, selle pikkus rahvuspargi piires on ca 145 km, linnulennult on vahemaa ühest äärmuspunktist teise vaid 46,5 km. Rannikul esineb rohkelt madalikke ning rannad on üldiselt kivised, eriti Juminda-Tapurla-Virve ning Lobi-Pedassaare-Vergi piirkonnas. Euroopa loodusdirektiivi rannikuelupaigatüübid moodustavad Lahemaa loodusala pindalast 11,9%, enamuse sellest moodustavad veealused liivamadalad (1110). 5. Kaitstavad üksikobjektid Lahemaa rahvuspargi piirides on looduskaitse alla võetud 15 üksikpuud, millest kuus jäävad Harjumaale ning üheksa Lääne-Virumaale, 27 rändrahnu või kivikülvi, millest 21 jäävad Harjumaale ja kuus Lääne-Virumaale, üks paljand ja koobas. Lahemaa rahvuspark on erakordselt rikas rändrahnude, sh hiidrahnude ja kivikülvide poolest. Suurejoonelisemaks kivikülviks on Käsmu metsas Limneamere rannajoont märkiv kivikülv.
Üks kriteeriume, mille järgi Läänemeres merekaitsealasid rajatakse, on väärtuslikud merepõhja elupaigad. Elupaikade väärtuslikkuse hindamisel arvestatakse haruldaste või muul põhjusel kaitset vajavate liikide esinemist nendes piirkondades. Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisas on toodud järgmised avamere ja loodete piirkondades olevad väärtuslikud elupaigad (Anon. 1992), millest pikemalt kirjeldatakse Läänemeres esinevaid elupaiku: Mereveega üleujutatud liivamadalad Posidonia-"põhjad" (Posidonion oceanicae-kooslused) Jõgede lehtersuudmed Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud Rannikulõukad Laiad madalad abajad ja lahed Karid Merepõhjast eristuvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid ("sambad") Mereveega üleujutatud liivamadalate puhul on tegemist erineva kujuga merepõhjast eristuvate, valdavalt liivastest setetest koosnevate moodustistega (Jüssi et al., 2011).