Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest
Nõgusatel aladel on näivleetunud gleimullad Näivleetunud põllumullad on enamasti korduvalt lubjatud, seetõttu on huumus väga nõrgalt happeline Taimestik Valdavaks metsatüübiks on palumetsad-pohlamännikud. Palju on ka jänesekapsakuusikuid ja sõnajalakaasikuid mõned kaitstavad liigid: palu-karukell, aas-karukell ja roomav öövilge Piusa koobastiku LKA pindala 46 hektarit Piusa liivamaardla on üleriigilise tähtsusega liivamaardla. Karjääri servas asub 1,4 km pikkune matkarada, millelt avanevad vaated karjäärile 1948. aastal avastati koobastes seal talvituvad nahkhiired. 1981. aatal võeti koopad kaitse alla eesmärgiga kaitsta Baltimaade suurimat talvituvate nahkhiirte kolooniat. Praegu loendatakse Piusas ligikaudu 3000 isendit Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest
l ua Alam liivamaardla KIV liivamaardla Rakvere i
Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv, Preeksa järv ja Murati järv), mis seni pole kasutamist leidnud. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf Suur munamägi
jäätmemahuti maht on 80 liitrit. [4] Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab jäätmekeskuses ära anda tasuta. Lisaks sellele korraldab vald paar korda aastas ohtlike jäätmete äravedamiskes suurtematesse asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6
jäätmemahuti maht on 80 liitrit. [4] Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab jäätmekeskuses ära anda tasuta. Lisaks sellele korraldab vald paar korda aastas ohtlike jäätmete äravedamiskes suurtematesse asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult avastati põlevkivi esmakordselt Sõmeru vallas Kohalas. 6
kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.4 Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maavaradest on märkimisväärne 3 järvemuda maardlat (Kavadi järv, Vaskna järv ja Plaani Külajärv), mis seni pole kasutamist leidnud. Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Olemasolevaid kruusa- ja liivavarusid ei saa kasutusele võtta kaitsealade tõttu (Haanja looduspark). allkas: Maa-ameti geoportaal http://www.haanja
näha ka aluspõhjakivimeid paljudes kohtades. Näiteks lii- vakive on näha Emajõe oru veerudel. Ka Age oja orus on näha liivakivisse uuristatud allikakoopiaid, mida tuntakse Toomemäe Age oja koopad nime all. Need võivad ulatuda kuni 13.5 meetrini. Tartu maakonnas on ka palju veekogusid. Järvi ja jõgesid,mis suubuvad enamasti Emajõkke. Kuid leidub ka palju metsi ja muidugi ka palju kaevandusi. Kõige enam kaevandatakse kruusa ja liiva. Kõige suurem on Vooremäe liivamaardla, mis on üks aktiivsemaid ehitusliiva kaevandamiskohti (viide 2) 4. Aluspõhi Tartu aluspõhjas eristuvad eriti hästi kaks kihti: alumisel kihil on tard- ja moondekivimitest koosnev kurrutatud kristalne aluskord ning selle pealispind on 473 meetri sügavusel ; pealmisel kihil on settekivimite pealiskord. Aluskorra moondekivimi moodustab enamasti mitmed gneissi liigid, näiteks kvarts-päevakivigneiss. Tardkivimitest leidub seal
mõõtevahendeid. Antud aruande ülesanne on luua ülevaade välipraktikumidest ja tunniharjutustest. 3.Välipraktikumid 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel 14. september käisime geotehnoloogia tunnis tegemas mõõtmisi TTÜ ligidal asuvas liivamaardlas. Algul TTÜ ümbruses mõõtsime kahe punkti koordinaadid ja kõrguse merepinnast(kanalisatsioonikaev ning post) ja alles siis suundusime liivamaardla juurde. Ülesanne oli keeruline, sest nõlv oli ebaühtlase ja korrapäratu kujuga. Kõigepealt hindasime olukorda silma järgi, siis umbkaudselt ning pärast inseneri meetodil. Oletasime, et nõlvade vaheline kaugus on pikuti 65 m (idast läände), kuid eksisime 5,5 meetriga. Ja teistpidi arvasime olevat 40 m (põhjast lõuna), kuid seegi oli tegelikult 5 meetrit pikem. See näitab, kui ekslik inimese silm olla 4
annaabi.ee 
