"liivakivipank" - 1 õppematerjal

Siseveed, mullad

lahtedeks (Harku järv, Mullutu-Suurlaht, Sutlepa meri). Rabades on arvukalt rabajärvi (Loosalu, Tudu, Melva), jõelookeist on kujunenud pisikesed lammijärved (soodid ehk vanajõed). lubjakivide avamusaladel esineb karstijärvi (Võhmetu-Lemküla), on ka tehisjärved (Soodla, Narva veehoidla) ja meteoriidijärv (Kaali). SUURIMAD JÄRVED Euroopa suuruselt viies järv ­ Peipsi. Koosneb Peipsi järvest, Pihkva järvest ning Lämmijärvest. Luiteline põhjarannik, Kallastel asjub samanimeline liivakivipank. Peipsi-Pihvka järve suubub üle 200 jõe ja oja. Maakoore vajumise tõttu Kagu-Eestis valgub Peipsi vesi pikkamisi lõunasse, uputades jõesuudmeid nind moodustades kitsaid ja pikki orglahtesid. Peipsi on üks kalarikkamaid järvi. Võrtsjärv ja Peipsi järv asuvad mõlemad liustiku poolt kulutatud madalas ja laugeveerulises nõos. Võrtsjärv on läbivoolujärv. PÕHJAVEE KUJUNEMINE Ülemiste horisontide põhjavesi: maasse imbuvad sademed -> mage.