tilkekivid kanjon – piklik sügav ning kitsas järsuseinaline org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Iseloomulikud kõrbete ja poolkõrbete aladele, kus esinevad suured vihmaperioodid, tekitavad suuri pinnakulutusi. Kergesti erodeeritava materjalidega, tavaliselt liivakivimid. Ka Eestis esineb kanjonilaadseid orgusi, aga mis on ainult mõne meetri laiused ja sügavused. Kanjoni tekkeks on vaja suurt voolulangust (kõrguste erinevud suudme ja ülemjooksu vahel) alluviaalsed – jõevee setted alluuvium – purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete deluviaalsed – nõlvadelt ajutise vooluveega kantavad setted
• Vett läbilaskvad paisud ehk äravoolupais– seadmete kaudu mida nim veelaskudeks – Ülevoolupais – veelask asub paisu harjal – Põhjalasuga läbivoolupais– veelask asub paisu kehas – Süva- ja põhjalasuga läbivoolupais - veelask asub paisu kehas Gravitatsioonipaisud kaljusel pinnasel Pinnase liigitus ja ettevalmistus Kaljupinnasteks loetakse tardkivimid, magmakivimid ja graniit. Ka settekivimid, liivakivimid, lubjakivid, paas. Esimestel hea kandevõime survetugevusega 32*104 kPa. Settekivimitel aga 3 – 28*104kPa. Poolkaljused pinnad – kipsid, kivisoolad, merglid Ehituslikult kokkusurumatud kuid liigniiskuse korral kaotab tugevuse. Aluspinnasega paremaks kontaktiks eemaldada kattepinnas. Süvendid peale kultuurkihi eemaldamist (praod, lõhed) täita betooni, bituumeni, liiva, saviga. •Põhiliseks materjaliks betoon, harvem raudbetoon. •Valamiseks kasut nn hüdrotehnilist betooni.