Võru-Hargla nõgu
lademe valkjaskollased keskteralised, pudedad päevakivi-kvartsliivakivid, mis vahelduvad
õhukeste heledate aleuroliidikihtidega (Rõõmusoks, 1983). Gauja lademe paljastumist
võime näha Nõnova karjääris ja Noodasjärve kaldal. Amata lademe kivimid moodustavad
kaldakaljusid Pärlijõel Sänna ümbruses ja paljanduvad ka Mustjõe idapoolsel oruveerul
Kõrgepalu-Varstu vahemikus. Lõunaosas Peetri jõe vasakkaldal on kaheksa kuni 8 m
kõrgust paljandit, mis kuuluvad Peetri jõe liivakivikalda kaitsealasse (25 ha). Sellest u 4
km ülesvoolu paljanduvad 5 m kõrguselt Plavinase lademe õhukesekihilised dolokivid ja
mergeldolokivid (MKA 1 ha). Need avanevad Läti piirialal.(Arold 2005: 230)
PINNAMOOD
Hargla nõgu on põhjaosas 11-12 km , Varstu-Krabi joonel ligi 20 km laiune. Jääserva
taandumisel kujunesid lõunasihis laienevas nõos ird-jääväljad ja tekkisid savised
limnomõhnad, mida piiravad jääjärvelised savitasandikud (Mõniste ümbruses). Jääjärved
annaabi.ee 
