Geoloogia !
loomorganismide ja taimede elutegevusega.
Mehhaanilised ehk purdkivimid.
Purdkivimid on tekkinud kivimite murenemisproduktide mehhaanilisel
diferentsatsioonil tuule, mandrijää võl voolava vee poolt. Purdkivimid
võivad olla pudedad (purdsetted) või tsementeerunud.
Veerised ja kruus tekivad purdmaterjali veelisel transpordil või
murdlainetuse tegevuse tulemusel rannikul.
Liivadena klassifitseeritakse pinnast terasuurusega 0,1-1 mm.
Tsementeerunud liivad on tuntud liivakividena. Tsementeerivaks aineks
liivakivides on räni, savi, karbonaadid (kaltsiit. dolomiit) või raua ühendid.
Aleuriidid on liivadest peenema koostisega, 0,01-0,1 mm
terasuurusega. Eesti keeles kutsutakse neid ka mölliks (liivsavid-
saviliivad).
Nad on tavaliselt settinud rahulikus veelises keskkonnas.
Aja jooksul tsementeerunud aleuriite nim. aleuroliitideks.
Savid sisaldavad pinnaseosi, mis on väiksemad kui 0,01 mm.
Keemilised setted
Soolad. Peamiseks allikaks on merevesi, tekivad laguunsetes
annaabi.ee 
