Kambriumi savi kuulub küll vähekvaliteetsete kergsulavate (sulamistäpp alla 1380 °C) savide klassi, kuid pikaajaline töötlemiskogemus tagab toodete nõutava kvaliteedi. Praegu toodetakse ehituskeraamikat sinisavist vaid Wienerberger AS Aseri tehases (fotod). Pisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad - rasksulavad1380- 1450 °C) savilasundid paiknevad Lõuna-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruküla, Burtnieki või Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid läätsjaid kehi, mis kohati põimuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad enamasti telliste tootmiseks. Üksikutes leiukohtades esineb aga ka halli savi, mis sisaldab
pikaajalise intensiivse põllumajandustegevusega, millega on kaasnenud hulga suurte maa- asulate teke. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku aluspõhi Kõrgustiku põhjaosas moodustavad aluspõhja ülaosa Kesk-Devoni Narva lademe domeriidi-, dolomiidi- ja savi- ning aleuroliidikompleksid. Keskosas on lamamiks Aruküla lademe punakas- kuni lillakaspruunid aleuroliidid koos peeneteraliste kollakate liivakividega. Viimased on vähem levinud. Lõunanõlval on ülekaalus Burtnieki lademe heledad või roosakaskollased põimkihilised ja nõrgalt tsementeerunud liivakivid, milles esineb õhukesi aleuroliidi ning savi vahekihte. Looduslikud paljandid asuvad nüütsetes jõeorgudes (Karksi ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu, Loodi Põrguorg). Nüüdisaegne Sakala kõrgustik on kujunenud tegtoonilistest lõhedest lõbitud Kesk-
On tekkinud lubjakivide või dolomiitide metamorfoosil. Teralise ehitusega valged, sinakashallid, kirjuvärvilised või vöödilised kivimid. Marmorit leidub Uuralis, Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Itaalias, Kreekas jm. MERGEL Settekivim. On vahepealseks lüliks lubjakivide ja savide vahel. Nad sisaldavad savikat materjali 25- 50%. Merglid tekivad nii normaalse soolsusega meredes, laguunides kui ka madeveelistes järvedes. Läbilõikes vahelduvad nad lubjakivide, dolomiitide, savide ja liivakividega. Merglid on tavaliselt hallika, roheka või kirju värvusega. Eesti aluspõhjas on merglid, võrreldes lubjakivide ja dolomiitidega, piiratuma levikuga. Tüüpilisemaks mergliks on siluris jaani lademes esinev rohekashall mergel. MOREEN Moreen on liustikusete, kuulub settekivimite hulka. Ei saa paigutada esitada purdsetete klassifikatsiooni, sest moreeni iseloomustab eelkõige purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes
projekteerivad puurkaeve. Enamasti neil on kindel puuoks kuid saab ka alumiinium traadiga kindlaks teha või mõne kõrg tehnoloogilise pendliga, kus on suuremad vee sooned. Veesooni otsitakse küll enamasti puurkaevude rajamiseks, kuid neid otsitakse ka muudel põhjustel, näiteks: inimestel pole hea elada vee soone peal kuid ka taimed ei saa hästi kasvada veesoonte peal. Uurida on võimalik kõiki erinevaid põhjaveekomplekse alates kvaternaarsete setetega seotud põhjaveest kuni liivakividega seonduva Kambrium-Vendi veekompleksini. Ühtse teooria puudumine muidugi ei sega väidetava oskuse kasutamist, olgu toimemehhanism või kasutustavad millised tahes. Suurem hulk on oma oskuses aga nii kindlad, et hindavad oma täpsust 90-100-protsendiliseks. 9 KOKKUVÕTTE Jah Eestis on põhjavesi küll piisavalt puhas, et seda juua ja seda kätkub ka meil, kuid
alla 1380 °C) savide klassi, kuid pikaajaline töötlemiskogemus tagab toodete nõutava kvaliteedi. Praegu toodetakse ehituskeraamikat sinisavist vaid Aseri savitööstusettevõtetes (tellised, katusekivid). Keraamilist savi toodeti 2000. aastal 97 200 m3. Pisut teistlaadsed ja osalt ka kvaliteetsemad (sealhulgas tulekindlamad - rasksulavad 1380- 1450 °C) savilasundid paiknevad Lõuna-Eesti alal ja on seotud Kesk-Devoni Aruküla, Burtnieki või Gauja lademe liivakividega. Savid moodustavad siin kiilduvaid läätsjaid kehi, mis kohati põimuvad liivakate vahekihtidega. See teeb nende leiukohtade mäetehnilise evitamise suhteliselt keerukaks, mistõttu nad on sobivaimad kasutamiseks väiketootjaile. Praegu neid savisid ei kasutata. Lõuna-Eesti savides valdavad rohekad, punakaspruunid või kirjuvärvilised erimid, mis on kergsulavad ja sobivad üksnes telliste tootmiseks. Üksikutes
Tekkisid rannikuasulad (Portugal, Põhja-Hispaania, Prantsusmaa, Taani), püüti kala, korjati karpe. Suhteliselt palju elamujäänuseid: nii maasse süvendatud kui maapealsed hooned. Hooned ovaalsed, ümmargused, nelinurksed. Sees tulease. Suurus väga erinev. Ka Ida-Euroopast üsna palju elamujäänuseid. Nt Nizneje Veretje asulakohalt nelinurksed elamujäänused, mis tehtud okstest ja kaetud nahkadega. Mõnikord on neid alt kindlustatud kividega. Mõnikord kaeti põrand liivakividega. Kokkuvõtvalt: kasutati mitmesuguseid elamuid, mis võisid kujult ja muidu erineda ka ühe arheoloogilise kultuuri piirides. Mesoliitilised töö- ja tarberiistad Varem peeti mesoliitiliste töö- ja tarberiistade eristamise tunnuseks mikroliite, ent neid esineb juba paleoliitikumis. Mikroliite kasutati kogu tulekivi esinemise alal. Neil palju funktsioone (nt pistikterad, nooleotsad). Kirved nii tulekivist kui ka muudest kivimitest. Kirveid nüüd varretati (muhvid)