Ei. Pigem vastupidi – Fibo ploki tekstuur ja ehitus on pigem probleemiks ning võib puuduliku hüdroisolatsiooni korral tuua ebasoovitud tulemusi. 50. Mis materjal on geotekstiil? Millises tarindis seda kasutatakse? Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Geotekstiili kasutatakse näiteks plaatvundamendi all kruusa/killustiku eraldamiseks liivakihist, et takistada nende segunemist. 51. Millega pean arvestama, kui rajan väga väikese kaldega lamekatust? Võimaliku lumekoormusega Suurte vihmade puhul ei pruugi äravoolutorud mahtu vastu võtta ning katus peab suutma ära kanda veekoormuse ning säilitama veekindluse ka ekstreemumites. 52. Miks üritatakse tänapäeval majad ehitada võimalikult õhutihedad? Et saavutada maksimaalne energiasääst ning vältida soojakadusid. 53
valli pinnal. Kaitsev kangas, mis lubab õhul ning veel liikuda, kuid takistab pinnase allavajumist, paigaldlatakse üle jaotussüsteemi ja liiva. Liiva filtri välispind on kaetud mulla ja taimedega. Töötlemata heitvesi siseneb esmasesse töötlusüksusesse, tavaliselt septiku väljundfiltrisse. Pumba kambris peaks olema piisavalt ruumi, ning kui heitvett on palju, siis toimub töötlemine ikka. Heitvesi eraldub jaotustorudest ning voolab tänu gravitatsioonile liivakihist läbi, kus toimub heitvee biopuhastus. Valli tõhusus sõltub mitmest disaini- ja paiknemistegurist. On ülioluline, et septiku väljapääsuava ning pumba vahel oleks ligipääsetav sõel, et vältida väikeste osakeste sattumist jaotustorustikku. Kui väiksed osakesed jõuavad liiva materjalini, võivad nad ummistada avakesed liiva osakeste vahel ning muuta süsteemi mittefunktsionaalseks. Ka liiva kvaliteet mõjutab tulemust
tüüpilist esindajat. Teistel kõrbeasukatel on lehed muundunud asteldeks. Eriti hästi avaldub see liivaakaatsial. Selle taime lehevars, millel asub mõni paar lahekesi, on naasklikujuline ja alusel kahe teravikuga, mis arenevad abilehtede asemel. Algul kannab selline lehevars ka lehti, hiljem langevad need aga ära ja taim elab kõige palavama aastaaja üle lehtedeta. Liivakõrbe põõsastel ja mõnedel sügavamast, niiskemast liivakihist vett ammutavatel rohttaimedel on pikad juured, mis teataval sügavusel on asetunud horisontaalselt, andes hulgaliselt harusid. Teisiti käituvad küllalt arvukad kevadtaimed, mis asustavad liivakõrbeid. Kogu nende arenemine on kohanenud kevadega, kui liiva ülakihis on mõnesugune veevaru; olles selle kulutanud, need taimed surevad, jõudes läbida kogu oma arenemistsükli kõigest viie nädalaga. Üheaastased taimed hävivad seejuures täiesti,
Vundamendi omakaal 2 2,15 ⋅1,2⋅22⋅1,2 = 146 kN V = 3180 + 146 = 3330 kN < R = 3380 kN OK! Nõrga kihi kontroll Kujutegur Sc =1,2 Nõrgale kihile toetuva tingvundamendi vastupanu 2 R2 = 2,15 [(2 + π)⋅30⋅1,2 + 1,2⋅17 + 5⋅10]/1,5 = 998 kN Vastupanu lõikele liivakihis Lõiketegur (graafikult) Ks = 2,3 RL = 5(2,15+2,15)[1,5⋅3 + (5⋅10 + 2⋅1,2⋅17)⋅2,3⋅tan32]/1,5 = 1932 kN Kokku kandevõime R =998 + 1932 = 2930 kN < V = 3380 + ∆VL ∆V on täiendav koormus liivakihist. Vundament mõõtmetega 2,65×2,65 m 2 R2 = 2,65 [(2 + π)⋅30⋅1,2 + 1,2⋅17 + 5⋅10]/1,5 = 1490 kN RL = 5(2,65+2,65)[1,5⋅3 + (5⋅10 + 2⋅1,2⋅17)⋅2,3⋅tan32]/1,5 = 2380 kN R = 1490 +2380 = 3870 kN 2 2 ∆VL = 2,65 ⋅5⋅10⋅1,2 = 420 kN Vundamendi omakaal ∆V = 2,65 ⋅1,2⋅22⋅1,2 = 220 kN V = 3180 + 420 + 220 = 3820 < R = 3870 kN OK!
annaabi.ee 
