neist väljastpoolt Euroopat üksnes Kanada ja USA. Seevastu kuuluvad asutajariikide hulka Norra, Rootsi, Sveits, Kreeka ja Türgi. OECD-l on 34 liikmesriiki. Eesti kutsuti OECD liikmeks juunis 2010 ja sai liikmeks 9. detsembril 2010. Mercosur on 1991. aastal Brasiilia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay poolt moodustatud majanduslik ja poliitiline liit Mercosuri partnerriikideks on Tsiili, Kolumbia, Ecuador ja Peruu. Venezuela sai täisliikme staatuse 31. juulil 2012 ning Boliivia alustas liitumisprotsessi 2012. aasta lõpus. Paraguay liikmelisus on alates 2012. aasta juunist peatatud. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistikaavaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. Mercosuri eesmärk on vabakaubanduse edendamine ja kaupade, inimeste ning valuuta sujuva liikumise võimaldamine. Veel on sihiks ühtne tariifipoliitika kolmandate riikide suhtes ja kaubandusalane koostöö liikmesriikide vahel.
Haldusreform - Kohaliku omavalitsuse kohta peab olema vähemalt 5000 elanikku (200st omavalitsusest jääks alles vähem kui 100) o Eesmärk on toetada omavalitsuse üksuste võimekuse kasvu avalike teenuste pakkumisel, konkurentsi suurendamine. Valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine. Igas omavalitsuses peab elama vähemalt 5000 inimest. Raplamaa on täielikult haldusreformi vastu. Läänemaa pooldab liitumisprotsessi, kuid ootab reformi tegelikku sisu ja eesmärke. Unitaarriik- ühtne, tugeva keskvõimuga ühtsusriik, kogu legitiimne võim on keskvalitsusel (PM, Jaapan, Eesti), KOMil on vähem õigusi o Eeliseks selge hierarhiline võimu olemasolu o Puuduseks võimu üldisem konsentratsioon ja vähemuste nõrk esindatus Föderaalriik ehk föderatsioon on liitriik, mis koosneb riiklikest moodustistest, mille osadel on laialdane autonoomia (USAs osariigid)
Nimetatud suunad on teineteisega tihedalt seotud ning moodustavad ühtse terviku- iseseisev kaitsesüsteem loob eeldused kollektiivsesesse kaitseorganisatsioonidesse intergeerumiseks, rahvusvaheline kaitsealane koostöö loob võimalusi iseseisva kaitsesüsteemi efektiivsuse tõstmiseks. Eesti riigikaitse arendamise peamiseks kaitsepoliitiliseks prioriteediks 2003. aastal on ettevalmistumine liitumiseks NATO- ga. Liitumisprotsessi sisuks on Eesti riigikaitse kui terviku, sealhulgas otseselt kaitsejõudude ülesehitamine koostegutsemisvõimeliseks NATO liikmesriikide kaitsejõududega. Kuna NATO-ga ühinemine on Eesti rahvuslike kaitsealaste vajaduste tagamise parim viis, peavad Eesti ressursside piiratust arvestades Eesti rahvusvahelise koostööalased praktilised jõupingutused olema suunatud just eelkõiga NATO integratsioonile. Sellest vajadusest lähtuvalt eelisarenemist vajavates
annaabi.ee 
