Pensionipoliitika
selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud,
millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe
rahvastikus halveneb.
Eesti kogumispensioni iseloomustab suur vabatahtlikkuse aste. Kohustuslik on teise
sambaga liitumine vaid esmastele tööturule sisenejatele.
Eesti edu teiste Ida-Euroopa riikide ees seisneb selles, et riik suutis käivitada reformi
suhteliselt madalate kuludega, tagades kõrge liitumisprotsendi. Eeldatavasti on 2008.
aastaks liitujaid juba kaks kolmandikku tööjõulisest elanikkonnast. Pensionireformi
plussiks saab lugeda ka seda, et inimene on huvitunud legaalsest palgast. Valitsuse mure
on, et jätkuks siiski raha ka tänastele pensionäridele. (www.pensionikeskus.ee)
Inimene on oma pensionipõlve eest täielikult hoolt kandnud, kui lisaks esimesele
sambale ehk riiklikule pensionile ja teisele sambale ehk kogumispensionile on liitunud
ka täiendav kogumispension ehk kolmas sammas