Just siin ongi peidus põhimõtteline lahendus nii tunnetus•ulatuse loomiseks aluspõhimõtetest kui ka edasiste arengute mõistmine. Ilmselt ei tuleks kahelda selles, et põhiseaduse aluspõhimõtetel on õiguslik tähendus, sest nad on sätestatud õigusnormis. Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele, Euroopa Komisjoni liikmetele, Euroopa Kohtu, Euroopa Esimese Astme Kohtu kohtunikele pole nende ametitegevuses põhiseaduse aluspõhimõtted siduvad. Eesti tohtiski sõlmida liitumislepingu eeldusel, et see oli kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega. Seepärast tuleb nõustuda põhiseaduse kommentaarides esitatuga. “Liitumislepingu kooskõla PS aluspõhimõtetega tuli kontrollida enne lepingu allakirjutamist, lepingu ratifitseerimisseaduse Riigikogus vastuvõtmisel ning ratifitseerimisseaduse väljakuulutamisel” (Eesti Vabariigi põhiseadus … 2008, 777). Ei saa aga nõustuda seisukohaga, nagu Vabariigi Presidendi poolt liitumislepingu ratifitseerimise
Aluspõhimõtted on tähtis osa seadustes, sest kui konkreetsed aluspõhimõtted puuduvad siis keegi ei tea millest lähtuda edaspidises tulevikus kui on vaja seadusi vastuvõta .Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline ,kuid selle faktiga arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele. Eesti Vabariigi valitsus kartis ,et liitumisleping pole legitiimne ja võib tuua kahju rahvale, kuid pole ratsionaalne seada kahtluse alla liitumislepingu legitiimsust olukorras, kus siiani polnud üksüheselt selge, millised põhimõtted kuuluvad aluspõhimõtete hulka. Selge oli ainult see, et aluspõhimõtetel on õiguslik tähendus. Selleks, et leida aluspõhimõtteid olid ülevaadatud omariikluse põhimõtted, mis seisnesid selles ,et tagada riigi rahva, keele, kultuuripärandi ja kultuuri säilitamise läbi aegade ja seda ei tohi maha suruda mitte üks teine riik. Oli otsustatud pöörduda tol aegse õiguskantsleri poole seda sama
esindajad. Hiljem sõlmisid Valgevene, Ukraina, Venemaa, Gruusia, Armeenia ja Azerbaidzsaan sõjalismajanduslikud lepingud. Moskvas nõupidamisel, otsustati, et Ülevenemaalise kesk Täitevkommitee on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Azerbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki. Selleks lisati delegratisooni Ukraina, Azerbaidzaani, Gruusia ja Armeenia. Stalini poolt loodud liitumislepingu projekt lükati tagasi liigse tsentraliseerituse tõttu. Kui läbirääkimised lõpetati, oli selleks ajaks läbi arutatud tulevase liitriigi põhiseaduse põhilised sätted. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Enne Stalini valitses Lenin, kuid aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas. Alguses ta esines avalikkuse eest harva ja töötas peamiselt NLKP-ga. Lenin rajas NLKP
Põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgendamise ja rakendamise aluseks. [...] Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas, milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele. Selgitamaks välja, missugune osa põhiseadusest on kohaldatav, tuleb seda tõlgendada koosmõjus Eesti jaoks liitumislepingu kaudu siduvaks muutunud Euroopa Liidu õigusega. Kohaldada saab seejuures üksnes seda osa põhiseadusest, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime, mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kohaldada ei saa, aga peatub. Teisisõnu tähendab see seda, et Euroopa Liidu ainupädevuses või Euroopa
Konkurentsipoliitika Statistika Finantskontroll Õigus- ja siseasjad Regionaalpoliitika ja struktuurivahendid Sotsiaal- ja tööpoliitika Keskkond Isikute vaba liikumine Transport Telekommunikatsioonid ja infotehnoloogia Muud teemad Institutsioonid Välissuhted Ühine välis- ja julgeolekupoliitika 5.15 Eesti ja EL ühinemine • 2003, aprill – liitumislepingu allkirjastamine • 2003, september - referendum liitumise küsimustes - 67% poolt • 2004, mai – EL liikmelisuse algus koos 9 teise riigiga • 2007, detsember – Schengeni viisapiirkonnaga liitumine • 2011, jaanuar – ühinemine euroalaga, krooni käibelt kõrvaldamine • 2012- IT agentuuri rajamine Eestisse 6.1 Eesti majanduspoliitika institutsioonid • Valitsus- peaminister ja ministrid, ametid; • Riigikogu, erakonnad;
Sloveenia ja Eesti (läbirääkimised Venemaaga veel kestavad), kes annavad oma osa muutmaks OECDd avatumaks, mis on vajalik, kuna see mängib globaalses majanduslikus arhitektuuris tähtsat rolli. Peaminister Andrus Ansip lendas 26.mail 2010.aastal Pariisi, et osaleda Eesti liitumise tseremoonial Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (27. mai 2010). 3. juunil allkirjastasid OECD peasekretär Angel Gurría ja peaminister Andrus Ansip Tallinnas Eesti liitumislepingu OECD-ga. Alates 9.detsembrist on Eesti ametlikult OECD liige, ajal kui organisatsioon tähistab oma 50. aastapäeva. 5 Võimalus saada tunnustatud ja sõltumatute OECD ekspertide koostatud analüüse Eesti majanduselu eri valdkondade kohta oli üks põhjus, miks Eesti otsustas taotleda OECD-ga liitumist. OECD liitumiskutse tunnustas Eesti arengu uuendusmeelsust. Samuti saab Eesti OECD
Kuid praegu on oht, et need ettepanekud muudavad ELi juhtimise hoopis tsentraliseeritumaks ja bürokraatlikumaks ning kasvatavad selles suurriikide mõju. Seega tuleb meil varem või hiljem hakata muutma Eesti põhiseadust. Mida varem me sellega alustame, seda parem meie endi riigi õigussüsteemi legitiimsusele ja rahva õiguskuulekusele. Eesti põhiseaduse tekst peab olema rahvale arusaadav ja otseselt loetav. Praegu tuleb aga põhiseaduse toimimist lugeda koos ELi aluslepingute, liitumislepingu, ESMi asutamislepingu ja viimase juurde käiva riigikohtu otsusega. Mitmed Eesti põhiseaduse paragrahvid on muutunud sisuliselt kehtetuks. Näiteks Eesti õhiseaduse paragrahv 111: „Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal”. Eesti raha kui suveräänsuse ühte tunnust pole enam olemas, rääkimata raha emiteerimise ainuõigusest. Riigikogu on kaotanud suurema osa oma õigusloome suveräänsusest. ELi institutsioonides
- 5 KIE riiki + Malta · 2001/03 Nice'i (Nizza) leping - Institutsionaalne reform ja laienemine · 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent - Põhiseadusliku lepingu projekt · 2002 Liitumisläbirääkimiste lõpp - 8 KIE riiki + Küpros + Malta · 01.2002 Ühisraha Euro kasutuselevõtt (sularahana) Euroopa integratsiooni kronoloogia · 2003 Referendumid liituvates riikides Referendumid liituvates riikides · 04.2003 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjasta 10 liituva riigi liitumislepingu allkirjastamine · 1.05.2004 8 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi (k.a. Eesti), Küprose ja Malta liitumine Euroopa Liiduga · 06.2004 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL--25) · 06.2004 Horvaatia saab EL kandidaatriigi staatuse · 10.2004 EL põhiseadusliku leppe (PSL) kinnitamine EL põhiseadusliku leppe (PSL) kinnitamine (Ülemkogu tippkohtumine) · 11
(sõjaolukorras tullakse õhujõududega appi) NATO struktuur: sõjaväeline ja tsiviilstruktuur NATO peasekretär: Anders Fogh Rasmussen EUROOPA LIIT Euroopa Liidus on kokku 27 liikmesriiki: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Belgia, Luksemburg, Holland, Taani, Iirimaa, Suurbritannia, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi, Austria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Liituv riik: Horvaatia (allkirjastas liitumislepingu 9. dets. 2011 ning alates 2013. a. 1. juulist peaks Horvaatiast saama 28. ELi liikmesriik) Kandidaatriigid: Türgi (ühinemisläbirääkimisi alustati 3. oktoobril 2005) Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Montenegro (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Island (ühinemisläbirääkimised otsustati avada 17. juuni 2010) Serbia (kandidaatriigi staatus 2. märts 2012, esitas ühinemistaotluse 22. detsembril 2009)
21-s keeles. Eelnimetatud määrus lisab, et riigile, kelle keel ei ole EL-i ametlik keel, aktualiseerib EL-i seadusandlus kas osalise või täieliku oma keelde tõlkimise vajaduse EL-i teatud õigusakte puudutava harmoniseerimiskohustuse omaksvõtmine; ning seda kas Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisena või siis EL-i täisliikmena. EL-i tegevorganid võtavad tõlkekohustuse uuelt liitujalt-riigilt enesele alles peale vastava riigi ja EL-i vahelise liitumislepingu jõustumist. Tõlketöö tähtsust EL-is on raske üle hinnata. Sadade ja tuhandete lehekülgede tõlkimine võtab palju aega ja kvalifitseeritud tööjõudu. Samas peavad tõlked olema täpsed ja stiililt järjekindlad. Liituval riigil on otstarbekas esmalt tõlkida ära EL-i asutamislepingud ning sekundaarõiguse ala põhilised õigusaktid. Nii toimis näiteks ka Eesti. Kuna tõlgitavad dokumendid haaravad EL-is sadu eluvaldkondi, peab
Selle keerulise süsteemi lõpptulemuseks on maksude ja seega ka tubakatoodete hinna tõus kuskil 9-10 krooni paki kohta. Arvestades tubakatoodete suhteliselt madalat hinnaelastsust, on maksuintsidents siinkohal väike ja selle maksu lõppkandjaks jääb dominantselt tarbija. Eriti oluline on aga Eestile avaldatav surve tulumaksu muudatusteks. Kõigepealt on selge, et EL ei saa endale lubada ühtse majandusruumi siseseid off-shore, olgu selleks Eesti, Leedu või mõni muu riik. Liitumislepingu lisa IV ütleb üks-üheselt, et kapitali ja tema liikumise maksustamisel saavad 10 uut liiget kohaldada neid vastavaid sätteid, mis kehtisid enne 1993 aasta lõppu (Eesti ja...: lk. 483) s.o. enne, kui siirderiigid hakkasid madalate maksumääradega konkureerime investeeringute pärast. Eesti on siinkohal kaubelnud endale erandi ema ja tütarettevõtete kasumi lahusmaksustamist, milleta kogu praegune tulumaksusüsteem kaotab mõtte, tohib Eesti säilitada kuni 31
PS täiendamise Se sisu kujundati lähtudes suveräänsuse kontseptsioonist, mis on sätestatud PS §-s 1. 21.saj suveräänsus on tegelikult aga jagatud suveräänsus. Nimetatud põhimõtte muutmine oli liitumise aluseks. Muudeti suveräänsust, aga seda ei võetud ära. PS täiendamise Se § 1 oli lisatud juurde lisatingimus, et lähtuda tuleb PS-e alusPM. test. Seda tuleb näha nii volitusena astuda ELi ja ratifitseerida liitumislepingu, kuid ka suurema kaitseklauslina, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liidu austades meie aluspõhimõtteid. Eelnõu tekstis ja seletuskirjas ei olnud aluspõhimõtteid kirjas. Meile teada kujul tulid alles alates 2st lugemisest. Ei olnud mõtet korralda üle PS aluspõhimõtteid sättes, pandi sisse vaid ühisnimetaja – aluspõhimõtted. EL i liikmesriikide PS-te muudatused ja täiendused on kahesugused: ühed näevad ette pädevuste loovutamist EL-le ja pääsu EL koosseisu
on volitatud esindama Venemaad, Ukrainat, Valgevenet, Azerbaidzaani, Armeeniat, Gruusiat, Buhaarat, Horezmi ja Kaug-Ida Vabariiki (loodud aprillis 1921 a) rahvusvahelisel konverentsil Genuas (aprill 1922 a). Selleks lisati delegatsiooni Ukraina, Azerbaidzaani, Gruusia ja Armeenia esindajad. Delegatsioonil oli õigus sõlmida lepinguid kõikide nimel. 1922 a suvel Stalini poolt loodud liitumislepingu projekt lükati, diskusioonide käigus, tagasi liigse tsentraliseerituse tõttu, mis piiras vabariikide iseseisvust. Läbirääkimised lõppesid 18-daks detsembriks 1922. Selleks ajaks oli läbi arutatud ka tulevase liitriigi põhiseaduse põhilised sätted. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922 liidulepinguga. Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-
3) tõlgendamine tekkeloo järgi ehk ajalooline tõlgendamine; 4) tõlgendamine seaduse eesmärgi järgi ehk teleoloogiline tõlgendamine. 3.4. Skeptiline suhtumine tõlgendamisesse 4. Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtete sisustamise metodoloogiast Eesti vastuvõtmine EL-i poleks olnud võimalik, kui meie PS-st poleks täiendatud. Liitumislepingust sai Eesti jaoks sild Eesti ja Euroopa Liidu õiguse vahel. Sillaks meie ja EL õiguskorra vahel on ka EVPSTS. Liitumislepingu jõustumisel kohustus Eesti rakendama mitte ainult EL esmast õigust, vaid kogu EL kehtivat õigust Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkus liitumislepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. Tekib küsimus, mitu õiguskorda Eestile eksisteerib? Kas kaks (EL ja Eesti õigus), või üks (EL õigus, mille üks osa on siseriiklik õigus). Probleemiks on PSTS §1 "Eesti võib kuuluda EL-i lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest" (nn kaitseklausel).
Põhjuseks on Esmofoni teenusepaketi keerulisus ning erinevatele osadele eraldi kehtestatud nõuded ja reeglid. Teenuse kättetoimetamissüsteem on Esmofonis paika pandud erinevate dokumentidega. Peamiseks on EMT protseduurireeglid, kuna Esmofoni põhiliseks ülesandeks on müüa EMT teenuseid. Protseduurireeglite kehtestamise nõue tuleneb otseselt ASi Esmofon ja ASi EMT vahelist koostöölepingust ning need jagunevad alljärgnevalt: - Üldised protseduurireeglid. Määratlevad EMTga liitumislepingu sõlmimise ning lõpetamise tingimused, maksetingimused jms. Üldised protseduurireeglid on EMT poolt kehtestatud määramata ajaks ning neid reeglina ei muudeta; - Teenuste protseduurireeglid. Määratlevad EMT erinevate teenuste sisu, hinnad, müügiargumendid jms. Erinevate teenuste arendamise käigus lisandub pidevalt uusi teenuseid ning tulenevalt sellest ka protseduurireegleid. Reeglid kehtestatakse samuti määramata ajaks;
3.4. Pooled on kokku leppinud, 3.4.1. et peale omandiõiguse üleminekut jääb lepinguobjektiks olev korter MÜÜJA valdusesse ja kasutusse kuni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ( . . . . . ) aastani. MÜÜJA vabastab nimetatud ajaks korteri ja tasub kõik lepinguobjektiga seotud maksed. 3.4.2. MÜÜJA kohustub hiljemalt . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . aastaks, telefoniettevõtte vahendusel AS Eesti Telefoni ja MÜÜJA vahel sõlmitud liitumislepingu alusel MÜÜJA nimele registreeritud telefoninumbri loovutama OSTJALE tingimusel, et telefoni asukoht jääb samaks ning MÜÜJAL ei ole võlgnevusi telefoniettevõttele. 3.4.3. lepinguobjektiks olevasse korterisse jääb köögimööbel koos olmetehnikaga ja HARVIA saunaga. 3.5. PANDIPIDAJA esindaja annab käesolevale lepingule allakirjutamisega nõusoleku MÜÜJALE müüa korter, samuti avaldab, et PANDIPIDAJA loeb . . . . . . . a. sõlmitud pandilepingu (reg. nr. . . . . . .
annaabi.ee 
