8.6 Optiline peitmine Esemete nähtamatuks tegemine ehk optiline peitmine on tänu (ulme)kirjanikele ja filmidele saanud osaks popkultuurist. Nähtamatuse idee on intrigeeriv nii põhimõttelisest, turvalisuse kui ka võimu saavutamise eesmärgist lähtuvalt. Ideeliselt, kuid ulme fännide ettekujutusest oluliselt väiksemates mõõtmetes, pakuvad selleks võimaluse metamaterjalid. Kuidas täpselt, uurimegi käesolevas peatükis. Metamaterjalid kui tehislikud liitstruktuurid on loonud uusi võimalusi elektromagnetlainega manipuleerimiseks. Nende materjalide omadused ei ole enam piiratud keemilise koostise ja atomaarse ülesehitusega, vaid nende struktuuriosade kuju ja suurusega, mis võimaldab luua uut funktsionaalsust. Metamaterjalide omadusi mõjutavad lisaks struktuurile ka valguse mõjul tekkivad plasmonid. Pinnaplasmonid tekitavad metalli ja dielektrikupiirpinnal levivate pinnalainetena, mison omakordatekitatud vabade laengukandjate pikivõnkumisest metallis
heinakoormat, vahel ka atra või härjarakendit. Kui karu ei liigu, siis ta harilikult istub või kükitab kuskil, või ka magab, ning tähendab sel juhul ehitiste kogukaid osi või kohmaka väljanägemisega majapidamisriistu: Karu magab, kõrv kõigub (maja uks); Karu istub katusel, kuldsed kingad jalgas (korsten). Lausevormist Määratud subjektiga mõistatuste süntaksimallide juures võib kõnelda elementaar- ja liitstruktuuridest. Liitstruktuurid on elementaarstruktuuride parallelistlikud topeldused või ahelad. Elementaarstruktuuride "põhjaks" eesti mõistatustes võivad olla kolme tüüpi süntaktilised tuumtarindid: 1) atributiivsed (täiendilised), 2) objektilised (sihitislikud) ja 3) lokatiivsed (kohamääruslikud). Tuuma, mis koosneks substantiivist ja sihitust verbist (st. alusest ja öeldisest) elementaarkujul ei esine, kuid tuleb ette selle parallelistlikke vorme. Tervikuna on lokatiivtuumad
annaabi.ee 
