Koostaja: Siim Isup Juhendaja: Mikk Põdra Arvuti... ...on masin, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades Vanim masin, mida võib nimetada arvutiks, on abakus Abakus leiutati arvatavasti Mesopotaamias ning seda u 3000 eKr Abakus Blaise Pascali Aastal 1642 leiutas tema liitmismasina. Liitmismasin koosnes tol ajal ratastest. Oli ainult võimalik liita. 1694- täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat Sai võimalikuks ka masina abil korrutamine 1820- hakkasid levima mehaanilised arvutusmasinad, kalkulaatorid prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar- leiutas masina mille abil sai korrutada, jagada, liita ja lahutada inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871)- tõeline arvuti Esimese generatsiooni arvuti
mitte 39 aastat vaid näiteks kaks korda kauem . Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute
2. Tänapäeva arvutite eelkäijad 2.1 Abakus Esimene arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus. See leiutati 3000 aastat ekr Mesopotaamias. Arvutuslaua abil sai teha arvutusi lükates rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Paberi ja kirjutamise tulekuga kaotas arvutuslaud oma tähtsuse Euroopas. (Taimi dreier, 2014) Joonis 1. abakus (2014) 2.2 Liitmismasin ja selle täiendamine Aastal 1642 leiutas Blaise Pascal liitmismasina. See oli aparaat, mis koosnes ratastest. Selle aparaadiga sai ainult liita. Kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. (Web zone, 2014) 4 Joonis 2. Blaise Pascal (2014) Aastal 1694 täiustas Gottfried Wilhem von Leibniz, kes oli Saksa matemaatik ja filosoof, liitmismasinat. Ta lõi masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. See masin töötas sarnaselt
näiteks suurte firmade raamatupidamises, teaduses (ülikoolides, laboratooriumides) ja paljudele inimestele ka suhtlemises. 12 MIS ON ARVUTI? Esimesed masinad loodi selleks, et need asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. Tema käsikirjast leiti hammasratastega liitmismasina eskiis, mille järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Arvuti, nagu paljud teisedki asjad, on leiutatud algselt sõjaliseks otstarbeks ja hiljem osutunud kasulikuks ka muudel aladel. Esimene elektronarvuti loodi II maailmasõja ajal ja see pidi kiirendama suurtükiväe sihtimistabelite tarbeks tehtavaid arvutusi. Arvuti (computer) on programmjuhtimisega elektronseade või seadmestik andmetöötluse automatiseerimiseks.
juhtimisseadeldisega, jättes endale vaid kaks kõige olulisemat juhtimise funktsiooni - masina käimapanemise ja seismajätmise. Masin arvutamise jaoks - arvuti Esimesed masinad loodi selleks, et nad asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. 1967. aastal leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute
juhtimisseadeldisega, jättes endale vaid kaks kõige olulisemat juhtimise funktsiooni - masina käimapanemise ja seismajätmise. Masin arvutamise jaoks - arvuti Esimesed masinad loodi selleks, et nad asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. 1967. aastal 10 / 115 leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on
annaabi.ee 
