" (ibid: 17) Praegune Eesti Vabariigi kodakondsus tugineb kahele printsiibile, milleks on vereõigus ja teiseks Eesti järjepidevuse printsiibile, mis tähendab, et praegune Eesti riik on rajatud 1918.a aastal rajatud Vabariigi õigusjärglane. Sama põhimõte kehtib kodakondsuse suhtes. 1992. aastal taasjõustati okupatisoonieelne 1938. aasta kodakondsusseadus. Seega on Eesti Vabariigi kodanikud automaatselt need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NSV Liidu koosseisu, samuti nende järglased. (ibid: 23) Lisaks sünnipärastele kodanikele on Eesti kodakondsus laienenud ka naturalisatsiooni teel. Naturaliseerimine eeldab isiku soovi kodakondsust vahetada ning teatud tingimuste täitmist, mida kodakondsust andev riik nõuab. Pärast Eesti riikluse taastamist on siin elavatele välismaalastele antud õigus naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotleda. Kuid nad
tänapäeval asub täiesti üksikuna ilmetute tüüpelamute keskel ja mõjub seetõttu kohatuna. Õnneks jõuti vana Narva enne hävitamist põhjalikult läbi uurida ning dokementeerida, justkui oleks tulevikku ette aimatud (Vahtre 2000). 17. sajandi lõpupoole algatas kuningas Karl XI Eesti- ja Liivimaa talupoegade pärisorjusest vabastamise. Üritus vaibus aga peatselt saabunud ränkadel aegadel. 1700 aastal alanud Põhjasõda tõi hävingut kümneks aastaks, kuni Venemaa liitmiseni 1710. Samal aastal alanud katkuepideemia süvendas sõja tehtud rüüstetööd veelgi. Selleks 3 ajaks jäi Eestisse arvatavasti vaid 120 000 kuni 140 000 elanikku (entsüklopeedia 1998). 4 VENE AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 Põhjasõja tagajärjel lanhes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See aga ei tähendanud vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist domineerimist
Selleks on vajalik eeltingimuste täitmine. Optsioon - teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel. Tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise alla või uue riigi tekkimisel. EESTI KODANIKUD JA VÄLISMAALASED. Eesti kodakondsus lähtub õiguslikustjärjepidevusest. 1992. aastal taasjõustati 1938 aasta kodakondsusseadus (koos hilisemate muudatustega). Seega on automaatselt Eesti kodanikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni NL- iga. Samuti nende järglased. Kodakondsusest vabastatkse kodanik tema enda taotlusel Vabariigi Valitsuse otsusega. Teatud tingimustel võetakse kodakondsus isikult ära. Suveräänne riigivõim Suveräänsus - riigi täielik välis- ja sisepoliitiline sõltumatus teistest riikidest (iseseisvus). Suveräänsus on rahvusvahelise õiguse peaprintsiipe. Suveräänsus on määratud ÜRO põhikirjas. Asumaadel (kolooniatel) ei ole mingisugust suveräänsust. Nad on emamaa
a). Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate 3 kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Kodakondsuse saamise tingimused: a
Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale
Mitmete kirikute juures on kaunistusvõtetena kasutatud nisse, rippsambakesi, dekoratiivseid riste. Novgorodi kirikuarhitektuurile oli lähedane Pihkva ehituskunst. Sealsed kirikud mõjuvad oma madaluse ja teatava rohmakusega isegi arhailisemalt kui Novgorodis. Peaaegu kõikide kirikute juurde kuulus eraldi seisev kellatorn, Novgorodimaa eripäraks kujunes aga kellade sein e. zvonnitsa. Novgorodi ja Pihkva arhitektuur jätkas oma iseseisvat arengut kuni nende liitmiseni Moskva alla 15. saj. lõpus. Ülejäänud endise Kiievi-Venemaa alad, mis 12.sajandil olid lagunenud väikesteks vürstiriigikesteks, langesid 13.sajandi keskel kaheks ja pooleks aastasajaks tatari-mongoli ikke alla. Enne seda, 12.-13.sajandil oli aga suure kultuurilise ja ehituskunstilise tõusu läbi teinud Vladimir-Suzdalimaa, kus juba 12.sajandil kerkis rida esmaklassilisi ning omanäolisi sakraal- ja profaanehitisi. Erinevalt Novgorodist ja Pihkvast
annaabi.ee 
