hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse: rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape, kuna neid inimorganismis ei sünteesita. Kõikide rakumembraanide peamiseks koostisosaks olevad glütserofosfolipiidid kujutavad endast amfipaatseid molekule. Just amfipaatsuse tõttu saavad need lipiidid moodustada
laktoos ehk piimasuhkur(galaktoosijääk+glükoosijääk). Polüsahhariidid- on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis, tselluloos(annab taimedele tugevuse), glükoos(koosneb glükoosijääkidest, talletatakse maksas ja lihastes), kitiin(on suhkur, mille monomeer sisaldab aminorühma(lülijalgsete välistoes, seente rakukestas). Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked(loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed
Joonis 1. Lipiidide klassifitseerimine (McDonald 2002: 33) 4 Teine võimalus lipiidide klassifit-seerimiseks on toodud joonisel 1. Selle kohaselt jaotuvad algul lipiidid glütserooli sisaldavateks ja glütserooli mittesisaldavateks lipiidideks. Viimati nimetatute alla kuuluvad sfingomüeliinid, tserebrosiidid, vahad, steroidid, terpeenid ja eikosanoidid. Glütserooli sisaldavad jagunevad omakorda liht- ja liitlipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad. Liitlipiidid jaotuvad glüko- ja fosfolipiidideks, need omakorda glüko ja galaktolipiidideks ning letsitiiniks ja kefaliinideks. (McDonald 2002) 1.2. Lipiidide omadused · Koosneb vähemalt kahest komponendist: alkoholist ja rasvhappest. · Lahustuvad orgaanilistes lahustites. · Rasvhapetel on reeglina pikk hargnemata süsinikahel ja paarisarv süsiniku aatomeid. [www.tlu.ee/keemia/Biokeemia/Biokeemia%202.pdf]
● struktuurne ehk ehituslik(kitiin,glükogeen) ● toite(laktoos) ● kaitse(taimedes on rakutsütoplasma suhkrustamine-kaitseb külmumise eest) ● ligimeelitav(õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks) ● bioregulatoorne(süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisisse) ● biosüntees(lähteaaineks teiste ühendite sünteesil) LIPIIDID: ehitus- vees mittelahustavate looduslike ühendite rühm mitmekesisus - jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks funktsioonid- ● energeetiline ül (rasvadel,õlidel) ● ehituslik ül (liitlipiidid) ● regulatoorne ül (steroidid) VALGUD: ehitus- molekul koosneb paljudest üksteise järele peptiididega seotud aminohapetest. mitmekesisus-lihtvalgud(koosnevad aminohappejääkidest) ja liitvalgud(koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast) funktsioonid- ● ensüümaatiline ül (kõik ensüümid on valgud või valgulise päritoluga)
On teada, et seda teevad mitme raskemetalli ioonid. Lisades vastavaid mineraalelemente ( või suurendades nende kontsentratsiooni) mineraalsööda segusse, saame vähendada söödavalkude lõhustuvust vatsas. Loeng 21.10.08 Lipiidide seede Kuna lipiidid on veeslahustamatud, siis tuleb need organismis lahustavaks muuta. September-detsember 2008. a. Lipiidid jagatakse liht- ja liitlipiidideks. Liitlipiidid on samas ka rasvad. liitlipiidid Glükolipiidid fosfolipidid Lipiidide omadusi määrab esiteks glütserooliga liitunud rasvhapete süsinikuahela pikkus. Rasvade hüdrolüüs Rasvade hüdrolüüs on universaalne taimedes, bakterites, loomorganismides. Lihtmaolistel loomadel algab rasvade hüdrolüüs kaksteistsõrmiksooles, kuhu liigub kõhunäärme-pankrease ensüüm lipaas
annaabi.ee 
