· Mehaanika üldiste seaduste rakendamisel elusate kehade uurimisel tuleb arvestada ka nende bioloogilisi iseärasusi, eelkõige liikumisaparaadi muutlikkust (vananemise, treeningu, hüpokineesia jms. mõjul) Mehaanilise liikumise liigid · Mehaanilised liikumised erinevad üksteisest nii ruumisliste (geomeetriliste) kui ka ajaliste tunnuste poolest · Geomeetriliste tunnuste alusel eristatakse: - kulgliikumist - pöörlemist - liitliikumist · Ajaliste tunnuste alusel eristatakse: - ühtlast liikumist - mitteühtalst liikumist Kulgliikumine · Kulgliikumisel ehk translatsioonil jääb keha asukoha muutumise vältel iga kujuteldava sirge kehas iseendaga paralleelseks · Trajektoori kuju järgi eristatakse - sirgjoonelist liikumist - ringjoonelist liikumist - kõverjoonelist liikumist Pöörlemine
teoreemi kasutades järgmise seose kiiruste vahel v12 = v 2 + v 22 . Seega v 2 = v12 - v 22 ja kiiruseks saame v = v12 - v 22 = ( 1,5 2 - 1,2 2 ) m / s = ( 0,81 ) m / s = 0,9 m / s . Kuna liikumine on ühtlane, saame valemist s = vt arvutada liikumisaja s 72 t= =( ) s = 80 s . v 0,9 Vastus: jõe ületamiseks ristsihis kulub aega 80 s ehk 1 min 20 s. Kommentaar: Järgnevas me vaatame veel sellist liitliikumist, kus üks liikumine on ühtlane, sellega ristisuunas liikumine aga ühtlaselt muutuv (kiirenev või aeglustuv) liikumine. 9 1.5 Veelkord ühikutest Igal füüsikalisel suurusel on alati kindel ühik, ainuüksi numbriline väärtus teda ei iseloomusta. Seetõttu tuleb iga füüsikalise suuruse arvväärtusele alati lisada ka vastav ühik. Selleks, et arvutustel ei tekiks probleeme eri ühikutega, kasutatakse
annaabi.ee 
