Kui vaatleja jälgib keha või masspunkti, mis osaleb mitmes liikumises korraga, täheldab ta ühtset liikumist mööda kindlat trajektoori. Liitliikumises osaleva keha asukoha saab määrata liikumiste sõltumatuse printsiiibi ehk liikumiste liitmise printsiibi ehk liikumiste superpositsiooniprintsiibi alusel. See printsiip ütleb: Keha (või punktmass) asukoht mis tahes hetkel on määratud nii, nagu see keha (või punktmass) sooritaks kõiki osaliikumisi üksteisest sõltumatult. Liitliikumise näiteks on ka vastuvoolu liikuva paadi liikumine jões, mis kannab paati pärivoolu. Sel juhul liituvad paadi liikumine veepinna suhtes ning jõevee voolamine. Seda superpositsiooniprintsiipi kasutatakse väga tihti selleks, et lahutada mingi liikumine osaliikumisteks valitud sihtides. Klassikaline mehhaanika Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses "Loodusfilosoofia printsiibid" aksioomide või postulaatidena sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel
· Pöörlemisel ehk rotatsioonil liiguvad kõik keha punktid mööda ringjooni nii, et ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks ning nende joonte tasandid on pöörlemisteljega risti · Pöörlemistelg võib asuda nii keha sees kui ka väljaspool keha · Seoses inimese liikumisaparaadi ehituse iseärasustega (luukandide süsteem) kujutavad kõik kehaosade liikumised endast pöörlemist ümber liigestelgede Liitliikumine · Liitliikumise ehk keerulise trajektooriga liikumise puhul kulgliikumine ja pöörlemine kombineeruvad · Inimese liigutustegevusel kohtab kulgliikumist ja pöörlemist puhtal kujul harva · Tavaliselt tekib kogu keha kulgliikumise ja kehaosade pöörlemise kombineerumise tulemusena liitliikumine · Liikuva taustkeha ja sellega seotud koordinaadistiku rakendamine võimaldab liitliikumise lahutada kaheks lihtsamaks komponendiks kulgliikumiseks ja
kuid ka erinevate masinatega (sealhulgas puurpingi, treipingid). Keermetamiseks kasutatavate lõikeriistade hulka kuuluvad keermeterad, keermekammid, keermepuurid, keermelõikurid, keermelõikepead ja keermefreesid. Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. Lahtivõetavad liited · keermesliide · liistliide · kiilliide · hammasliide Mittelahtivõetavad liited · neetliide · keevisliide · liimliide · pinguga liited · jooteliide Rööpjoonte märkimine
(normaal- ja tangentsiaalkiirendus). Teepikkuse arvutus kiiruse ja kiirenduse kaudu. Hetkkiirus(Kiirus trajektoori mingis punktis)-keha kiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus muudab kiirust, suunda ja rakenduspunkti. Keskmine kiirus- nim. kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulutatud kogu aja jaotist. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim Dt®0 Dj/Dt = dj/dt (Dt on aeg, mille kestel sooritatakse pööre Dj) nimet. keha pöörlemise nurkkiiruseks. Liikumiste sõltumatuse printsiip-kehtib liitliikumise puhul, mis on saadud kolme koordinaattelje sihis toimuva sirgliikumise liitmise tulemusena, kusjuures liidetavad liikumised ( ja kiirused) on ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n® , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos
Punkti kaasaliikumiseks nimetatakse liikuva taustsüsteemi liikumist liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti kaasaliikumise kiiruseks nimetatakse liikuva taustsüsteemiga muutumatult seotud punkti, mis antud hetkel ühtib liikuva punktiga kiirust liikumatu taustsüsteemi suhtes. Punkti kaasaliikumise kiirenduseks nimetatakse liikuva taustsüsteemiga muutumatult seotud punkti, mis antud hetkel ühtib liikuva punktiga kiirendust liikumatu taustsüsteemi suhtes. Mida nimetatakse liitliikumise korral punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks? Sõnastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid. Kiiruste liitmise teoreem: Punkti liitliikumisel absoluutne kiirus võrdub kaasaliikumise kiiruse ja relatiivse kiiruse geomeetrilise summaga. v ve v r Coriolise teoreem:
Tähendus, suunad ja moodulite valemid. · Millal nimetatakse punkti liikumist liitliikumiseks? · Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, kaasaliikumiseks ja absoluutseks liikumiseks? · Mida nimetatakse punkti relatiivseks liikumiseks, relatiivseks kiiruseks ja relatiivseks kiirenduseks? · Mida nimetatakse punkti kaasaliikumiseks, kaasaliikumise kiiruseks ja kaasaliikumise kiirenduseks? · Mida nimetatakse liitliikumise korral punkti absoluutseks liikumiseks, absoluutseks kiiruseks ja absoluutseks kiirenduseks? · Sõnastada kiiruste liitmise teoreemi ja Coriolise teoreemi punkti liitliikumisel. Kirjutada ka valemid. · Mida iseloomustab Coriolise kiirendus? · Kirjutada Coriolise kiirenduse arvutamise vektorvalem ja selgitada kuidas leida selle kiirenduse suunda. Millega võrdub Coriolise kiirenduse moodul? · Millal on Coriolise kiirendus võrdne nulliga?
siduripooled läbi libisema, kaitstes niimoodi masinat purunemast. Peale selle võimaldavad sidu-rid järkjärguliselt panna liikuma purusti liikurmassi, lülitades eraldi rihmaratast, hooratast ja liikuvat lõuga.Liitliikumisega purustites on liikuvad lõuad 2 ühendatud vahetult ekstsentrikvõlliga 3, mis tagabki nende liitliikumise. Turvaplaadid 7, reguleerseadised 4, lukustustõmmitsad 6 ja vedrud 5 täidavad sama ülesannet, mis lihtliikumisega purustiteski. KOONUSPURUSTI: Materjali purustamine toimub sisemise liikuva koonuse lähenemisel välimisele liikumatule koonusele ning valmistoodang väljub sealt pidevalt koonuste eemaldumisel teineteisest
sirglõiguga. Tundmatuid on seega kolm ( v CB moodul, vC siht ja moodul). Lüli nurkkiirus CB = vCB / lBC , ... 2.11 kusjuures selle suund selgub pärast düaadi kiirusplaani koostamist. 2. tüüpi lülid on translatsioonipaari abil seotud juhikuga x-x. 2. tüüpi lülide kiirusi arvestama hakates rakendatakse liitliikumise puhul kehtivat seost 14 vabs = v suht + v kaasaliik ... a. Joon. 6 Lüli CD (joon. 6) kaasaliikumine on liikumine koos juhikuga. Punkti C kaasaliikumiskiirus on seetõttu juhiku küljes oleva ja lüli punktiga C antud hetkel kokkulangeva punkti Cx kiirus v Cx . Suhtelise liikumise määrab translatsioonipaar D,
Keha alguskohta lõppasukohaga ühendavat vekto-rit nim. nihkeks(joon.9). §8.Hetkkiirus, keskmine kiirus, kiirendus, liikumiste sõltumatuse printsiip, liikumisvõrrand. Hetkkiirus-keha kiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus muudab kiirust, suunda ja rakenduspunkti. Keskmine kiirus- nim. kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulutatud kogu aja jaotist. Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Liikumiste sõltumatuse printsiip-kehtib liitliikumise puhul, mis on saadud kolme koordinaattelje sihis toimuva sirgliikumise liitmise tulemusena, kusjuures liidetavad liikumised ( ja kiirused) on ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Liikumisvõrrand- r = t(t)- kohasõltuvus ajast. a = dv / d t = v / t = =v2-v1 / t, kui a = const, v2 = v1+at *d t , v2 d t = v1dt + at * dt §9.Tangensiaalkiirendus, nurkkiirendus ja kogukiirendus. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.),
kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited jagatakse kahte põhigruppi- liikuvad ja liikumatud liited. Liikuvad liited (juhikud) tagavad detailide suhtelise pöörlemis-, translatoorse või liitliikumise. Liikumatuid liiteid kasutatakse detailide omavahel jäigaks ühendamiseks ning masinate kinnitamiseks alustele või vundamentidele. Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. MASINA STRUKTUURIOSAD KUJU- JA VORMI- LIITED AJAMID ELEMENDID DETAILID ÜLEKANDED
annaabi.ee 
