Kiirenev pöörlemine- w pole cons. E suurem kui 0. Aeglustuv liikumine- E väiksem kui 0 Tasapinnaline liikumine- keha liikus edasi tasapinnal, aga ka pöörles, s.o rööpliikumine+ pöördliikumine. Muutuvad punkti asukohad ja ka nurk. (telef) Tasapinnaline liikumine- jäiga keha selline liikumine, mille puhul kõik keha punktid liiguvad tasapindades, mis on paralleelsed ühe paigalseisva tasapinnaga. Seda võib lahutada tasapinnaliseks rööpliikumiseks ja pöörlemiseks. (telef) Liitliikumine- (telef) Abs. Liikumine- punkti liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes (nt Maa) Relatiivne liikumine- punkti liikumine liikuva taustsüsteemi suhtes. Kaasaliikumine- liikuva taustsüsteemi liikumine liikumatu taustsüsteemi suhtes. (telef) Abs. Kiirus- võrdeline relatiivse ja kaasaliikuva kiiruse vektorite summaga ja coriolise kiirendusega. Coriolis- Maakera liigub ja tekitab täiendava kiirenduse Ac (telef)
27) Parima pinnase tihenduse annavad ........... tööorganid a) nurkvalts 28) Sobilik tihendusmasin valitakse .... järgi a) erisurve 29) Suure kaldega ja horisontaalvaiade rammimiseks sobib kõige paremini ....... raam a) kaksiktoimeline auru-suruõhu 30) Loetlege kivipurustid tööorganite tüübi järgi Lõugpurustid, koonus-, valts-purustid. Löök toimelised. 31) Nimeta lõugpurustite tüübid liikuva lõualiikumise iseloomu järgi. Lihtliikumine - . Liitliikumine - . 32) Parim sõelumismeetod a) kombineeritud 33) Betoonisegistid segamisviisi järgi a) vabalangemisega b) sundsegamisega 34) Betoonisegu transport ehplatsil kõige efektiivsem a) bet. Pumpadega 35) Millist masinat nim. Käsimasinaks? Masin, tööorganite põhiliikumine sooritatakse mootori abil, kõik abiliikumised käsitsi ja mille raskus kas täielikult või osaliselt langeb töölise kättele.
Pöörlemine · Pöörlemisel ehk rotatsioonil liiguvad kõik keha punktid mööda ringjooni nii, et ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks ning nende joonte tasandid on pöörlemisteljega risti · Pöörlemistelg võib asuda nii keha sees kui ka väljaspool keha · Seoses inimese liikumisaparaadi ehituse iseärasustega (luukandide süsteem) kujutavad kõik kehaosade liikumised endast pöörlemist ümber liigestelgede Liitliikumine · Liitliikumise ehk keerulise trajektooriga liikumise puhul kulgliikumine ja pöörlemine kombineeruvad · Inimese liigutustegevusel kohtab kulgliikumist ja pöörlemist puhtal kujul harva · Tavaliselt tekib kogu keha kulgliikumise ja kehaosade pöörlemise kombineerumise tulemusena liitliikumine · Liikuva taustkeha ja sellega seotud koordinaadistiku rakendamine võimaldab liitliikumise lahutada kaheks lihtsamaks komponendiks kulgliikumiseks ja
alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks. Kulgevalt liikuva keha kõikide punktide trajektoorid on sama kujuga. Pöörlev liikumine on selline, mille korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. Punkti liitliikumine Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. Punktmass ja trajektoor Kuna liikumine on asukoha muutumine, siis tuleb liikumise kirjeldamist alustada keha asukoha määramisest
78. 79. Pöördenurk, nurkkiirendus ja nurkkiirus 80. 81. Jäiga keha tasapinnaline liikumine · poolus punkt, ümber mille kujund pöörleb mingi nurkkiirusega 82. nurkkiirus ei sõltu pooluse valikust · kiiruste hetkeline tsenter punkt, mille kiirus võrdub nulliga.... teisisõnu vist, et ümber selle punkti toimubki pöörlemine. Teoreem: kui tasapinnalise kujundi nurkkiirus ei võrdu nulliga, siis on kiiruste 83. hetkeline tsenter olemas. 84. Liitliikumine · indeks e punkti kaasaliikumine. Kirs ütleb, et ,,lööme punkti keha külge(liikuv taustsüsteem) kinni ja vaatame siis selle punkti liikumist · Indeks r-relatiivne liikumine, vaadeldakse punkti liikumist taustsüsteemi suhtes. · ac = 2e vr Indeks c-Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist.
3. Milliseid seadmeid kasutatakse kivide või lammutustöödel betooni ja kivide purustamiseks? (loetelu, kirjeldus ja konstruktsiooni skeem) Lõugpurustid, kus materjal muljutakse puruks tsükkeltoimega masina lõugade vahel. Lõugpurustitega saadakse materjali jäme (40-70mm) ja keskmine (20-40mm) peenestatus. Lõugpurusteid liigitatakse järgmiste tunnuste järgi: liikuvate lõugade arv(1,2); liikuva lõua liikumise iseloomult (liht-, liitliikumine); liikuva lõua kinnituskoha järgi(ülemise-, alumise kinnitusega); liikuva lõua käitamismehhanismi järgi(ekstsentrik-võlliga;väntmehhanismiga, hüdrosilindriga). Lähtematerjal söödetakse lõugade vahele, mis survejõudude toimel purunevad(lõuad lähenevad teineteisele). Ühe või kahe lõua eemaldumisel liigub materjal allapoole ning lõugadevahelisest kitsast pilust alla.
*Suurust A, mis võrdub punkti maksimaalse kaugusega asukohast x = 0, nimetatakse võnkeamplituudiks. *Suurust t + nimetatakse võnkefaasiks ja võnkumise algfaasiks. *Vähimat ajavahemikku, mille möödumisel liikumine kordub, nimetatakse võnkeperioodiks. 24. Punkti liikumine ringjoonel. Punkti liikumise erijuht ( liikumine pöörlemisel) nurkkiirus: =` nurkkiirendus: =``; v=* => - konstantne, mida väiksem kiirus, seda suurem kiirus. 25. Punkti liitliikumine (absoluutne, relatiivne, ülekande- e. kaasaliikumine). *absoluutne - DEF:Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide süsteemi suhtes, mis on valitud põhiliseks. *relatiivne - DEF: Punkti liikumist liikuva koordinaatide süsteemi suhtes nimetatakse relatiivseks. *ülekande ehk kaasliikumine - DEF: Liikuva teljestikuga muutumatult seotud punkti liikumine paigalseisva teljestiku suhtes on ülekandeliikumine ehk kaasaliikumine. 26
liikumiseks. Sisendlüli Väljundlüli Mehhanism Etteantud seadus- Soovitud seadus- pärasusega liikumine pärasusega liikumine Sele 16.1. Mehhanismi põhimõtteline skeem. Nii sisend- kui ka väljundlüli liikumine võib olla kas ühtlane või katkendlik translatoorne, pöörlev või liitliikumine. Liikumise seaduspärasus on tavaliselt ette antud kas funktsioonina ajast, pöördenurgast või mõnest muust parameetrist. Mehhanismide klassifikatsioon: a) ülekannefunktsiooni kuju järgi: - pideva ülekandefunktsiooniga, - muutuva ülekandefunktsiooniga: - mittereguleeritava (siinuse, tangensi) ülekandefunktsiooniga, - reguleeritava ülekandefunktsiooniga: - astmelise reguleerimisega (käigukastid),
annaabi.ee 
