Kui tuult on liiga palju, pumpab see vee üles, kui liiga vähe, lastakse veel alla voolata ja saadakse sedaviisi elektrit. Tuult saab ka püüda kotti. Kotid paigutatakse meres asuvate tuuleparkide juurde merre. Kui tarbimine on väike, aga tuult on külluses, siis kogutakse vees olevad kotid suruõhku täis. Kui tuult ei ole, siis paneb turbiinid tööle kottidest vabastatud suruõhk. Akudesse saab salvestada tuuleenergiat keemilise energiana. Kõige tõhusamad on liitiumioonakud. Selle eeliseks on, see et akude ehitamise tehnika on hästi teada ning neid saab omavahel ühenda. Puuduseks on akude väike energiatihedus, tundlikud temperatuurile. Kasutegur on 85%. Tuul säilitatakse nagu gaas. Tuulegeneraatori toodetud elektri ülejääki saab kasutada vee lõhustamiseks vesinikuks ja hapnikuks. Katalüsaatorite abil reageerib vesinik süsihappegaasiga. Tulemuseks on metaan, mille saab saata gaasivarustusvõrku.
sisepõlemismootoriga ja ainult kiirenduste ajal. Sellise süsteemi juures sisepõlemismootor valitakse väiksema võimsusega. Väiksem võimsus ja väiksem kütusekulu. Kiirenduse ajal ja tõusudel lisaenergia tuleb elektrimootorist. Elektrimootor saab energia akudest. Ühtlase liikumiskiirus ajal töötab sisepõlemismootor. Elektrimootor lülitatakse ümber generaatori reziimile ja toimub akude laadimine D sisepõlemismootor, E/G elektrimootor/generaator, I käigukast, B liitiumioonakud, PMU juhtplokk. Elektriauto, millel pideva põlemisprotsessiga (gaasiturbiin) mootor on arendamisel. Volvo selle mudeli mootoriks on gaasiturbiin. Elektriauto puuduseks on senini energiaallikas (akud). Tänane elektriauto ei ole kasutegurilt ega läbisõidult võrreldav sisepõlemismootoriga varustatud autoga. Teisalt ei pea elektriauto kogu võrdlust välja kannatamagi, sest ta on mõeldud kasutamiseks asulates