Kolmanda venna kivi leiti aga kõige kaugemalt murul magavana. Jumalad olid oma otsuse teinud, kes nendest kolmest valitsejaks saab, teised kaks aga jätsid noorimaga hüvasti: ,,Jumalaga, venda noori, Liisul liimutud kuningas! Jumalaga, pesapaika, Armas haudumise kohta, Kus me, mehed, kasvasime, Kus me kui tammed tõusime!" Pärast liisuheitmist ning selle võtmist, otsustas Kalevipoeg kohe valitsemisega peale hakata. Ta seadis hobusele adra taha ning hakkas maad kündma. Ta kündis maa põllumaaks, heinamaaks, viljamaaks, karjamaaks ja heinamaaks. Ta külvas sinikaid, jõhvikaid, murakaid ja mustikaid. Ta külvas metsad kasvama, tammed suureks ja tugevad sirguma. Peale mitmeid päevi ränka tööd, väsis Kalevipoeg selles kuumuses ning heitis murule pikutama. Hobuse sidus kinni, et ta ära ei põgeneks
Tõendamine 6.2.1. Ordaalid (Kui vandujate arvu kokku ei saadud, otsustati protsessi käik jumalakohtu ordaalide abil. Tuli ja vesi pidid tõe taastama, ise tõde olema ja nõude kõrvaldama või seda kinnitama. Ordaale leidub kõikides arhailistes õiguskultuurides. Niisugustele kahtluse kõrvaldamise kinnitamise võtetele osundab arhailine mõtteviis iseenesest ning see on ulatunud välja tänapäeva. (Ka moodne õigus nõuab liisuheitmist, kui mõistus vastutust leida ei suuda.) Kaheteistkümne mehe vanne oli veel 16. sajandil Põhja-Saksa maakohtutes kasutusel. Jumalaotsusteks olid meie jaoks piinamisena tunduvad meetodid (hõõguval adrahõlmal paljajalu käimine, kinniseotud katsealuse vetteviskamine jne.). Kõigil neil juhtudel selgus tõde menetluse tulemusena. Protsessi kulg pidi andma võimaluse eraldada tõde valest.
annaabi.ee 
