tulemusel kaasatakse rahvas otsustamisse, mis tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust. Valimised on sõna otseses mõttes demokraatia kool, sest valimised edendavad haritust, võimaldades inimestel olla informeeritud, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist infot, viivad end kurssi oma kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. ,,Valimine liisku heites," ütleb Montesquieu, ,,on loomult demokraatlik." Hästi, aga mis mõttes see nii on? ,,Liisuheitmine," jätkab ta, ,,on valimisliik, mis ei tee kellelegi liiga, vaid jätab igale kodanikule mõistliku lootuse, et kord saab ka tema isamaad teenida." ( Rousseau 1762: 150 ) Üheski tõelises demokraatias pole riigiteenistus mingi eelis, vaid kohustus, millega ei saa kuidagi koormata üht inimest õiglasemalt kui kedagi teist. Üksnes seadus saab määrata selle ülesande isikule, kellele liisk langes, sest siis on tingimused kõigile võrdsed nagu ühele demokraatlikule riigile omane
Teine vend käis läbi metsade, soode, jõgede, kuid emast polnud jälgi kusagil. Kolmas vend pajatas, kuidas ta Soomes oli käinud, Tuuslarile kätte maksnud, ostnud kalli mõõga, aga ema ikka ei leidnud. Sepa poja surmast, saarepiiga laulust ja Linda laulust Irumäel ei lausunud ta aga sõnagi. Lõpuks ütles vanem vend, et on aeg heita liisku, et teada saada, kes kolmest vennast kuningaks tõuseb. Sellega olid teised vennad päri. Lepiti kokku, et liisuheitmine toimub juba järgmisel päeval. Õhtul, hämariku ajal kõndis noorem poeg üksi isa haua peale. Ta palus isa, et too hauast üles tõuseks, kuid isa seletas, kuidas ta ka kõige suurema tahtmise juures poleks saanud tõusta. Poeg muutus kurvaks, kuid isa lubas talle, et hoiab oma poegi igavesti. 1) Millal jõudis Kalevipoeg koju? Siis, kui päike tõusma hakkas. 2) Mis juhtus Irumäel? Tuul kandis Kalevipoja kõrvu imelise hääle, mis laulis Linda kurvast saatusest.
varjatult hõõguvad ja õhkkonda mürgitavad. Harmoniseerimise puhul on tegemist esmajoones mitte konflikti lahendamisega, vaid osapoolte rahumeelsete tunnete taastamise või loomisega. Kõneldakse ka nurkade silumisest. Seesugune käitumine võimaldab hiljem ausa ja koostööalti arutelu käigus palju kergemini konflikti lahendada. Kummagi osapoole positiivsete tunnete abil välditakse üleliigseid haavamisi a solvanguid. Liisuheitmine toimib nende konfliktide puhul, mida on võimalik lõpetada mängureeglite kehtestamise või loosimise kaudu. Selleks võib olla näiteks ,,kulli ja kirja viskamine" või enamuse otsus. Niisuguse lahenduse eeliseks on, et igal osapoolel on võrdsed võimalused kaotada ja võita. Kuis suudetakse reeglites kokku leppida, siis tulemuseni jõutakse ruttu ja ilma tülita. Kooseksisteerimise puhul aktsepteeritakse mingites piirides mõlema osapoole lahendusi.
…, 2008). Nendel aastatel oli Ateena Hellase võimsaim riik ning kujunes välja riigikord, mille viis täiuseni Perikles (Antiikdemokraatia …, 2016). Võimeka väejuhi, diplomaadi ja poliitikuna valiti ta aastatel 443-429 eKr kogu aeg I strateegiks ehk juhiks. Tema valitsusajal said kõik kodanikud üldised ja ühetaolised poliitilised õigused, kaotati kõik varanduslikud piirangud. Perikles seadis sisse riigiametnikele palga maksmise ning ametnike valimise asemele tuli liisuheitmine. Strateegid, laekahoidjad ja veel mõned eriteadmisi nõudvad ametikohad täideti endiselt valimiste teel. Vaesematele kodanikele hakati maksma toetust riigikassast, et nad täidaksid oma kohustust ning külastaksid teatrietendusi. (Antiikdemokraatia …, 2016) Antiikdemokraatia arenes lõplikult välja Ateenas, kus Solon 594. aastal eKr viis läbi rea reforme – ta kirjutas ateenlastele seadused (Kreeka …, 2008) 3.2. Arutlusdemokraatia
2. Adrahõlm või muu tuleproov paljajalu hõõguval raual kõndimine, kui sellest jäi must arm, oli proovitav süüdi. 3. Veeproov süüdistatav visati seotuna vette, kui ta välja ujus või vee alla ei vajunud, oli ta süütu. 4. Lautsiproov tapja lähenedes, hakkas laibast uuesti verd jooksma. 5. Ristiproov mõlemad pooled hoidsid käsi risti ees väljasirutatult, kellel ennem alla vajus, see oli süüdi. 6. Liisuheitmine. Sageli oli lubatud kasutada ka esindajaid, eriti levinud oli see veeproovi korral, kus nooremapoolsed poisid suutsid piisavalt kaua edukalt vee all hinge kinni hoida, kuni nad veest välja tõmmati ja seega esindatava süütust tõestasid. Õigusteaduse sünd ülikoolides: 12. sajandil toimus teadmis- ja mõtlemisvaldkondades taassünd, õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks. Õiguses
tagarääkimine, lõksude seadmine, ootamatud rünnakud. 3. konflikti külmutamine e. vältimine konflikti lahendamisega viivitatakse, oodatakse kirgede jahtumist ning olukorra muutumist. 4. harmoniseerimine välditakse konflikti teemat, püütakse jääda neutralsete vestlusteemade juurde ning üritatakse esmalt taastada vastaspoolega head suhted. Toimub osapoolte rahumeelsete tunnete taastamine või loomine. 5. liisuheitmine - oluline on, et osapooled lepiksid enne kokku tulemuse aktsepteerimises. Konflikt lõpetatakse mängureeglite kehtestamise või loosimise kaudu. 6. kooseksisteerimine aktsepteeritakse mingites piirides mõlema osapoole lahendusi, pole võitjat ega kaotajat, igaüks saab mingis osas oma tahtmist teostada. 7. kompromiss kumbki konflikti osapool teeb järeleandmisi, tullakse teineteisele vastu
Ilmselt oli süü kysimuste lahendamine protsessis raskeim. Otsustavaks muutuks nt see kelle juurets leiti nt varastataud asju, otsustav oli kurjategija tabamine teolt. Teiseks tõendite hankimise viisiks oli toetumine teistpoolsetele jõududele .vaideldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele, milleks korraldati selline katse mille lõpptulemuse teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et kaasuse lahendasid vaimud. (uputamisproov, liisuheitmine) 12. ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Võim hakkas üha enam minema sugukondadelt üle keskvõimule. Ühiskond kihistus ja vajas uut tüüpi organisatsiooni – riiki. Arhailine riik oli despootia või piiratud monarhia. Tekkis acti-süsteem ehk nn hagide süsteem, see ei olnud veel kirjutatud õigus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega, põhjuseks actio süsteemi suur puudulikkus ja
Common law üldise õiguse jagunemine üldiseks õiguseks ja õigluse õiguseks. II peatükk ,,Õiguse allikad" 1. Õiguse allikate ajaloost 1.1. Sugukonnaõigus Õiguse vanimaks allikaks tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse (sugukonna) sees. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Maagilise usu ärakasutamine, uputamisproov, liisuheitmine jne. Sugukondlik kord universaalne, seda kohtas kõikjal, organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond, tegelikult hõimuühiskond sugukondade liit ehk hõim. Sugukondliku korra organisatsiooni mõjutasid füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise turvalisuse tagamiseks konfliktid sugukondade vahel. Bioloogiline julgeolek kujutas verepilastuse vältimist. Oluline on ,et kuniks puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. Hilisem keskvõim
paarisajaliikmelised kohtud erinevate kohtuprotsesside jaoks. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama
paarisajaliikmelised kohtud erinevate kohtuprotsesside jaoks. Nõukogu liikmed, kohtunikud ja riigiametnikud määrati liisu teel eelnevalt Atika eri piirkondadest valitud kandidaatide seast. Erandi moodustasid strateegid, kes valiti rahvakoosolekul. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja palgamaksmine tagas ka vaeste ja silmapaistmatute kodanike osalemise riigiasjades. Erinevalt tänapäeva riikidest kehtis Ateenas seega otsene, vahendamata demokraatia rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Kõik ülalöeldu puudutas aga vaid kodanikke. Nagu teisteski kreeka polistes ei kuulunud Ateenas kodanike hulka ei naised ega orjad. Kodanikuõigustest jäid ilma ka Ateenase elama
otsustele. Nõukogu kohtud erinevate liikmed määrati liisu teel kohtuprotsesside ellnevalt Atika eri jaoks. Kohtunikud piirkondades valitud valiti liisku heites. kandidaatide seast. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka, mis oli oluline vaestele kodanikele, kel muidu poleks olnud võimalik tööd kõrvale jättes püsivalt riigiasjadele pühenduda. Liisuheitmine ja palga maksmine võimaldas ka vaestel ja silmapaistmatutel kodanikel riigi juhtimisest osa võtta. Ateenas kehtis seega otsene demokraatia: erinevalt tänapäeva demokraatlikest riikidest ei valinud rahvas riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegi seda suurel määral ise. MITTEKODANIKUD Nagu teisteski Kreeka polistes, ei kuulunud Ateena kodanike hulka naised ega orjad. Kodanikeõigustest jäid ilma ka Ateenasse elama asunud arvukad võõramaalased – metoigid
annaabi.ee 
