1.4 AUTOLIISING JA AUTOLAEN Swedbank pakub autoliisingut alates 5000 eurost , ilma käibemaksuta. Liisingu tähtaeg on 12-84 kuud ning kasutusrendi puhul kuni 60 kuud. Omafinantseering peab olema 10% auto hinnast. Autot liisingusse võttes peab olema kuine sissetulek vähemalt 600 eurot ning kaskokindlustus on kohustuslik. Liisitud auto kuulub liisingufirmale. SEB pakub autoliisingut alates 3000 eurost mis on Swedbank-iga võrreldes 2000 eurot väiksem. Liisinguperioodi pikkus on 12-72 kuud ning omafinantseering peab samuti olema 10%. Minimaalset sissetulekut SEB maininud ei ole kuid palgast peab piisama laenukohustuste tasumiseks ja igapäevaseks toimetulekuks. LHV pakub liisingut alates 3000 eurost ning liisinguperioodi lõpuks vara ei tohi olla üle 12 aasta vana. Liisinguperioodiks pakutakse 6 kuud kuni 6 aastat ning sissemakse võrreldes teiste pankadega on samuti 10% vara hinnast. Lepingutasu jääb ka samaks võrreldes teiste pankadega,
1. Liisinguese Liisinguesemeks on kontorimööbel liisingulepingu lisaks olevates Vara üleandmise-vastuvõtu aktides esitatud koguses, komplektsuses ja hinnaga. 2. Krediidilimiit 2.1 Liisingulepingu krediidilimiit on 300 000 krooni. Krediidilimiidi kasutussevõtmise lõpptähtaeg on 31.08.2008. 2.2 Krediidilimiit on rahasumma, mille ulatuses liisinguandja omandab liisinguvõtja määratud liisingueseme. 3. Liisinguperiood Liisingueseme liisinguperioodi kestvus: 36 kuud ja Üleandmise periood. Liisinguperioodi algus sõltub Liisingueseme üleandmise ajahetkest alljärgnevalt: 1) akteerimiskuupäev 01.09.2007-30.11.2007 Liisinguperiood algab 01.01.2008. 2) akteerimiskuupäev 01.12.2007-29.02.2008 Liisinguperiood algab 01.04.2008. 3) akteerimiskuupäev 01.03.2008-31.05.2008 Liisinguperiood algab 01.07.2008. 4) akteerimiskuupäev 01.06.2008-31.08.2008 Liisinguperiood algab 01.10.2008.
võetud laenu eest Kasutusrent on liisingutüüp, mille puhul ostab liisinguandja kliendi poolt valitud auto ning annab selle talle liisingperioodiks kasutada. Klient ei soovi saada sõidukiomanikuks. Kapitalirent on liisingutüüp, mille puhul saab klient liisinguperioodi lõppedes sõiduki omanikuks lisakuludeta. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingmaksed on tasutud. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja
Dividend ettevõtte kasumiosa, mis makstakse aktsionärile välja. Laenamine Intressimäär näitab mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Laenugraafik Käendaja isik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda ei suuda teha laenaja ise. Hüpoteek pikaajaline kinnisvaraga tagatud laen. Liising vara tagatisel antav laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisinguperioodi lõpuks. Järelmaks võimalda samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta. Valemid: Lihtintress FV=põhisumma x (põhisumma x protsent x periood). Liitintress FV=põhisumma x (1 + protsent)^periood. Inimene kui töötaja
13. Kasutus- ja kapitalirent kui võimalus investeerida tootmisvahenditesse Kasutusrent on sobiv siis, kui sa ei soovi saada sõiduki omanikuks. Kasutusrendi puhul ostab liisinguandja sinu valitud auto ning annab selle sulle liisinguperioodiks kasutada. Perioodi lõppedes peab liisinguvõtja auto liisingufirmale tagastama, Kapitalirent sobib juhul, kui sõiduk on liisitud sooviga saada lepingu lõppedes auto omanikuks. Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud. 14. Mis on kapitali hind? Kapitali hind kujutab endast kõikide finantseerimisallikate (laenud, liisingud, omakapital) kaalutud keskmist hinda. Kui kogukapitalirentaablus ületab kapitali hinda, töötab ettevõte kasumlikult. 15. Mida näitavad riskid
Muutuv intressimäär - intressimäär muutub laenuperioodi jookusul, muutes seeläbi laenu hinda ja kuumakse suurust. Tihti on kliendi jaoks pakutud muutuv intressimäär seotud Euribor'i määraga, millele lisatakse riskipreemia. Käendaja isik, kes tagab laenu tagasimaksmise. Hüpoteek -kinnisasja pant, mis tagab laenu. Liising - vara tagatisel antava laen, mis võimaldab finantseerida vara soetamist või vabastada raha vara alt: - Kasutusrent võimaldab kasutada vara liisinguperioodi jooksul peale mida on rendilevõtjal võimalus vara liisinguandjale tagastada või kasutada võimalust ostmaks vara välja jääkmaksumusega. - Kapitalirent on vara finantseerimine, mille eesmärk on vara omandada liisingperioodi lõpuks. - Järelmaks võimaldab samuti vara ostu finantseerida. Järelmaksu eesmärk on perioodi lõpuks vara välja osta 5. Inimene kui töötaja POOLELI!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!1234 6. Valitsuse osa majanduses
lepingust, jääb käsiraha müüjale. Kui aga müüja loobub, peab ta raha tagasi andma kahekordsena. Viivis on makse, mida lepingu sõlmimisel pool kohustub maksma juhuk, kui ta lepingu täitmisega hilineb. Tavaliselt väljendatakse protsendina lepingusummast päevas. Leppetrahv on ühekordne summa, mida lepingu rikkuja peab maksma, kui ta lepingut korralikult ei täida. Bartertehing üldiselt sama, mis vahetusleping. Kapitaliliising ehk kapitalirent peale liisinguperioodi lõppu saab rentnik vara endale. Üürilepingusse tähtaja mittemärkimise korral loetakse leping sõlmituks viieks aastaks. Üüri võib tõsta ainult üks kord 12 kuu jooksul ja sedagi vaid siis, kui on tõusnud üüri mõjutavad muud hinnad. Üürniku sõbrad ja tuttavad võivad seal elada kuni 1,5 kuud, siis on vaja üürileandja nõusolekut. Kommunaalteenused vesi, kanalisatsioon, elekter, telefon, gaas
25)Kapitali- ja kasutusrendi olemus ja erinevus Kapitalirent on liisinglepingu liik, mille korral liisinguvõtja tasub graafikujärgsete maksetena kogu liisingueseme maksumuse ja saab liisingulepingu lõppedes sõiduki omanikuks. Kasutusrent on liisinglepingu liik, mille puhul liisinguvõtja tasub makseid sõiduki ostuhinnast jääkväärtuseni. Jääkväärtusele sõlmitakse tagasiostuleping kas sõiduki müüjaga või mõne muu liisinguandja aktsepteeritud partneriga. See jätab liisinguperioodi lõpus valikuvõimaluse - kas osta sõiduk liisingust välja (liisinguvõtjal on alati eelisostuõigus) või tagastada see lepingus näidatud tagasiostjale. 26)Arvestusliikide omavaheline seos
*töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma *töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest *töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest 11. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liigid:* kapitalirendi tüüpi – liisinguperioodi lõppedes läheb liisingueseme omand üle liisinguvõtjale *kasutusrendi tüüpi – liisinguvõtjal puudub kohustus liisingueseme omandamiseks 12. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tunnused: *reaalne leping *ühekülgne leping *eelduslikult tasuta leping, kui intressi pole kokku lepitud
Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest läheb
Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab vara ära ja annab selle ise rendile. Eristatakse kasutusliisingut ehk kasutusrenti ja kapitaliliisingut ehk kapitalirenti. Esimesel juhul peab vara pärast liisinguperioodi lõppu tagastama, teisel juhul aga saab aga rentnik selle endale. Siis on ka liisingumakse loomulikult kõrgem. Laenuleping Laenuandja kohustub andma laenaja omandisse raha või asjad, laenaja aga kohustub need hiljem tagastama, tavaliselt koos teatava lisatasuga. Laenuleping on väga sagedane igapäevases majanduskäibes. Nii saavad oma tegevuses rahalisi vahendeid kasutada ka need, kellel hetkel niipalju kapitali ei jätku
Kasutusrendi (operating lease, service lease) puhul jääb omandiõigus liisingufirmale ka liisingu lõppedes, mis tähendab, et kui liisinguperiood lõpeb, siis peab vara kasutaja selle liisingufirmale tagastama. Liisinguperioodil peab vara kasutaja maksma liisingufirmale rendimakseid, aga amortisatsiooniarvestust peab liisinguettevõte. Ühtlasi tähendab see, et liisitav vara ei kuulu liisija bilanssi. Kuna liisitaval varal on kasutusväärtus ka pärast liisinguperioodi lõppu, siis see täielikult ei amortiseeru. Kasutusrendi eriliigiks on auto täisteenusliising. Lisaks auto kasutada andmisele pakutakse ka kõiki autoga seotud kindlustusi (sh kaskokindlustus), regulaarseid hooldusi, dokumentide vormistusi, asendusautot, hädaabiteenust jms teenuseid. Kapitalirent (financial lease, capital lease, capitalized lease) on liisinguliik, mille puhul liisija ostab vara liisinguperioodi jooksul liisinguettevõttelt välja. Juba lepingu sõlmimise hetkest
Kasutusliising näeb lepingus kokkulepitud tingimustel ette katkestada leping rentniku poolt enne tähtaega. Finantsliising (kapitalirent) on sisuliselt põhivara rentimine täisväljamaksega liisimise perioodi jooksul nii, et lepingu lõpuks on kõik liisimisega seotud kulud kompenseeritud ja vara jääb rentnikule, kellele läheb üle ka selle vara omandiõigus. Finantsliisingu lepingut enne tähtaega lõpetada ei saa või ainult juhul, kui rentnik ostab vara välja enne liisinguperioodi lõppu. Liisitav vara võetakse rentniku bilanssi. Liisingumakse arvutamise metoodika 1. Liisimisperioodi lõpus on liisitav vara ilma jääkväärtuseta: PMT = PV/a PMT liisingumakse suurus PV vara nüüdisväärtus a - rendifaktor a = [1-1/(1+i)n]:i n maksekordade arv liisimisperioodil, i liisingu intressimäär liisingu ajavahemikus (nt kuus) Ülesanne! Ilma jääkväärtuseta liisingumakse arvutamine: PV=20 000 n=6 kuud
eest tasu. Liisingut kasutatakse siis, kui üks isik tahaks oma vara maha müüa, teisel oleks seda vaja, kuid tal ei ole kogusummat kusagilt võtta. Näiteks tahab firma alustada tootmist, aga tal ei ole masinate ostmiseks raha. Siis astub vahele kolmas isik, tavaliselt pank või selle tütarfirma, kes ostab vara ära ja annab selle ise rendile. Eristatakse kasutusliisingut ehk kasutusrenti ja kapitaliliisingut ehk kapitalirenti. Esimesel juhul peab vara pärast liisinguperioodi lõppu tagastama, teisel juhul aga saab aga rentnik selle endale. Siis on ka liisingumakse loomulikult kõrgem. Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjale üle antud lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aj ajoksul, võib ka lepingust taganeda. Liisinguandja ei vastuta liisingueseme lepingutingimusele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul:
Peale liisingulepingu lõppemist liisingulepingu esemega seotud omandiõigus liisinguvõtjale üle ei lähe. Samas kokkuleppe olemasolul võib liisinguvõtja peale kasutusperioodi lõppemist osta liisingulepingu eseme liisinguandalt välja. Sellest määratakse praktikas liisingulepinguid sõlmides ära liisingulepingu eseme lõppjääk, mis tuleb tasuda eseme väljaostmise korral liisinguandjale. Kapitalirendileping on leping, mille alusel peale liisinguperioodi lõppemist või peale lepingu lõpetamist läheb liisinguandjale kuulunud eseme omandiõigus üle liisinguvõtjale. Seega peamiseks erinevuseks kasutusrendist seisnebki selles, et kapitalirendilepingu alusel läheb liisinguvõtjale esemega seotud omandiõigus üle. Kui kapitalirendi lepingu on poolte vahel sõlmitud, siis liisinguandja peab finantseerima liisingulepingu eseme omandamist liisinguvõtja poolt. Ning peale lepingu lõppemist peavad lepingupooled täita oma kohustusi selliselt, et
Lähtuvalt niisugusest suurest kapita- livajadusest veokipargi soetamisel ja veokite amortiseerumisjärgsel asendamisel on peamiseks trans- pordivahendite soetamise vormiks liisingu kasutamine. Liising võidakse vormistada kas kapitali- rendi või kasutusrendi lepinguga. Juhul, kui soovitakse jätta veok pärast liisinguperioodi lõppemist ettevõttesse, sõlmitakse liisinguirmaga üldjuhul kapitalirendi leping. Kui selline vajadus puudub, soetatakse veok tavaliselt kasutusrendi lepingu alusel. Samas võimaldatakse ka sel juhul osta rendi- perioodi lõpul liisinguvara välja kokkuleppelise jääkväärtusega. Liisija soovil on võimalik ka liisingu-
annaabi.ee 
