Anduriteks võib olla mitu nivooandurit või ka kulumõõtja. Viimasel juhul on võimalik sujuv reguleerimine. Joonisel 3.3.4 on esitatud pumba käivituse juhtimise ja siibri avamise releeskeem [2]. P nivoorelee kontakt PY automaatjuhtimise relee liinikontaktor (jõuahelaid ei näidata) BP veerelee PB1 ajarelee P surverelee PA1 mootori avarii-väljalülituse relee
konstruktsioonist ja labade paigutusest on radiaalventilaatori kasutegur 40-80%. Ventilaatorisse sisenev gaas suundub sisendkollektori kaudu tööratta labadele. Spiraalkambri ülesandeks on gaasi suunamine nõutavasse suunda. Spiraalkambri lõpus olev difusoor muudab ventilaatorist väljuva gaasivoo dünaamilise rõhu staatiliseks. F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor F6 – ventilatsiooniseadme juhtimisskeemi sulavkaitse AT – autotrafo S1 – ventilatsiooniseadme juhtimise ümberlüliti «käsitsi- M1 – esimese ventilaatori lühisrootoriga automaat» asünkroonmootor S2 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise ümberlüliti M2 – teise ventilaatori lühisrootoriga
numbritega, näiteks KM1, KM2,..., KMn; vajadusel varustatakse järjekorranumbritega ka juhtimisaparaadi osade täht- tähised, näiteks mitmepositsioonilise ümberlüliti kontaktid S1.1, S1.2,..., S1.n. Kontaktjuhtimisskeemide juhtimisaparaatide ülesannete eristamiseks kasutame edas- pidi järgmisi mõisteid: liini- ehk pealüliti lüliti, mille abil ühendatakse juhtimisskeem toiteallikaga; liinikontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil ühendatakse juhtimis- skeemi jõuahelad toiteallikaga; suuna- ehk reversseerimiskontaktor kontaktor, mille abil toimub mootori pöörlemissuuna muutmine; kiirenduskontaktor kontaktor, mille peakontaktide abil lülitatakse juhtimis- skeemi jõuahelast välja käivitustakisti või reostaat. Kiirenduskontaktoreid võib olla juhtimisskeemis rohkem kui üks;
annaabi.ee 
