4. Kuidas on omavahel ühendatud kolmefaasilise generaatori faasimähised kolmnurklülituse korral? Kolmnurkühendusel ühendatakse esimese faasimähise lõpp teise faasimähise algusega, selle lõpp kolmanda mähise algusega ja kolmanda lõpp esimese mähise algusega. 5. Mis on neutraaljuhe? Ühendatakse neutraalpunktiga. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? 120º 10. Mis on pöördmagnetväli? Staatorimähiste kolmefaasiline süsteem. 11. Milles seisneb kolmefaasiliste tarvitite (näiteks kolmefaasilise elektrimootori) tähtlülituse omapära? Liinivoolud on võrdsed vooluga tarvitites. 12
1) Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 2) Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks. - iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. - liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks. U - liinipingete effektiiv- e. Tegevväärtus - faasipingete effektiiv- e. Tegevväärtus Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed: Tähtühenduse korral on liinipinge √ korda suurem faasipingest: Vektordiagrammist nähtub, et liinipinged on faasipingetest 30o võrra ees. Liinipinge avaldub vastavate faasipingete vahena: 4) Kolmnurkühendus – sama
Mõõtmistes võib olla väikseid vigu, mis tulevad silma ebatäpsusest ja ümardamisest. Kontrollküsimused 1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega?
kinnise vooluringi. 5. Mis on neutraaljuhe? Neutraaljuhe tagab tarvitite klemmipinge ja generaatori faasipinge võrdsuse. Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Tähtühendusel faasipinge on võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. Kolmnurkühendusel elektromotoorjõudude summa võrdub nulliga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? Faasinihe faasipingete vahel on 120 kraadi. 10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11
kinnise vooluringi. 5. Mis on neutraaljuhe? Neutraaljuhe tagab tarvitite klemmipinge ja generaatori faasipinge võrdsuse. Neutraaljuhtmesse ei tohi paigaldada kaitsmeid, lüliteid ega muid seadmeid, mis võimaldaks või põhjustaks katkestust neutraaljuhtmes. 6. Mis on generaatori faasipinge? Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. 7. Mis on liinipinge? Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. 8. Milline on kolmefaasilise generaatori faasipingete summa? Tähtühendusel faasipinge on võrdne faasimähise elektromotoorjõuga. Kolmnurkühendusel elektromotoorjõudude summa võrdub nulliga. 9. Kui suur on faasinihe kolmefaasilise generaatori faasipingete vahel? Faasinihe faasipingete vahel on 120 kraadi. 10. Mis on pöördmagnetväli? Magnetväli, mis ruumiliselt pöörleb. Asünkroonmootori töö alus. 11
Vektoriaalse summana: U=Ur+UL+UC , U=((Ur+UL)2+(UxL-UC)2) 45. 6.3.1. Milline on meie vabariigi madalpingevõrgu juhtmete arv ning kuidas neid juhtmeid nimetatakse ja tähistatakse? Meie vabariigis on madalpingevõrgu juhtmete arvuks 4. Need on: kolm liinijuhet ja üks maandatud neutraaljuhe. 46. 6.3.2. Milliseid pingeid eristatakse kolmefaasilises neljajuhtmelises võrgus ja millised arvulised väärtused neil on? Eristatakse pinget liinijuhtmete vahel e. liinipinget (väärtusega 400V) ja pinget liini- ja neutraaljuhtme vahel e. faasipinget (väärtusega 230 V). 47. 6.3.3. Missugune tähtsus on võrgus neutraaljuhtmel? Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. 48. 6.3.4. Millal tekib neutraaljuhtmes vool ja kuidas see vool on seotud faasivooludega?
Seega, et liinikoridori ääristavad puud füüsiliselt ei saaks liinidele kukkuda peaks olema liinikoridori laius keskmiselt 36 meetrit. Sama leidis ka konkurentsiamet [5]: ,,10 kV liinid on välja ehitatud NL eeskirjade "Elektriseadmete ehituse eeskirjad" osa "Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja alajaamad" (Tallinn "Valgus" 1986) kohaselt, mille § 2.5.106 sätestab, et metsa- või haljasaladel õhuliinide jaoks rajatud sihid peavad olema laiusega, kus ,,vähemalt äärmiste liinijuhtmete vaheline kaugus pluss metsa keskmine kõrgus kummalegi poole äärmist liinijuhet; liini ääres kasvavad üksikud puud või puuderühmad, mille kõrgus on suurem nende rõhtkaugusest liinijuhtmeteni, tuleb maha võtta" Kuna elektriliinid on projekteeritud ja välja ehitatud vastavalt ehituse ajal kehtinud "Elektriseadmete ehituse eeskirjadele" (edaspidi EEE), lähtub ETI liinikoridoride hindamisel EEE-s sätestatud korrast. EEE § 2.5.106 sätestab metsi,
Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahenditeta ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepingeseadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohu tõttu inimelule kategooriliselt keelatud. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele jne. Releekaitse Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see energiaseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsele on see, et lühise korral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetikaseadmed vajavad kaitset ka erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete
Generaatormähiste tähtühendus- generaatori faasimähiste lõppude kokkuühendamisel tekib neutraalpunkt 0, millest väljub neutraaljuhe. Tavaliselt maandatakse mõlemad, mistõttu nulljuhtme potentsiaal on =0. Tarvitite tähtühendus- tarvitite ühendusviis ei sõltu toiteallikate faasimähiste ühendusviisist. Tarvitid ühendatakse tähte, kui nende nimipinge on toitevõrgu liinipingest (ruutjuur 3) korda väiksem. Tähte ühendatud tarvitid paiknevad liinijuhtmete ja nulljuhtme vahel. ÜLESANNE: 16=1/T 100=1/T F=1/T T1=1/f1=1/16= 63ms T2=1/100=10ms ms- millisekund ÜLESANNE: I=220/20=11A P=220*11=2,42k
S% U& I& P jQ , CA CA CA CA CA 40. Tarbijate kolmnurkühendus Tähtühendus kolm tarbijat takistustega zA, zB ja zC ühendatud liinijuhtmete ja neutraaljuhi vahele. Neutraaljuht tagab üksikute tarbijate klemmipinge ja generaatori faasipinge võrdsuse. Nii jäävad töötingimused sellisteks, nagu nad on 1f s ahelas. Voolud
järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 1 joonisel 2.41). · Juhtmest isolaatorisse suunduv vool suurendab järgmist isolaatorit läbivat voolu ja seega ka järgmisele isolaatorile rakenduvat pinget (kõver 2 joonisel 2.41). · Tegelikku (summaarset) pingete jagunemist isolaatorketis kujutab kõver 3. 35. 35. Koroonalahendus Koroonalahendus e. koroona tekib tugevalt mitteühtlases väljas. Tugevalt mitteühtlane väli esineb tüüpiliselt liinijuhtmete ümber. Tugeva välja piirkonnas e. juhtme lähedal arenevad laviinid, striimerid ja osalahendused tekitavad koroona. Koroonalahenduse algusväljatugevus on määratud valemiga , kus: m juhtme pinda iseloomustav tegur, õhu suhteline tihedus, r0 juhtme raadius Juhtme pinda iseloomustav tegur · sile juhe, ilus ilm m = 1 · köisjuhe, ilus ilm m = 0,82...0,94 · vihm ja lumi m = 0,73...0,57 · härmatis, jäide m = 0,6 Õhu suhteline tihedus 36
on võrdne süsteemi kolme eri faasi voolude algebralise summaga s.o. vool neid kahte sõlme N ja N1 ühendavas juhtmes on võrdne nulliga; seetõttu nimetataksegi seda juhet neutraaljuhtmeks. Sõlme, mida moodustavad generaatori mähiste lõpud või tarbija faaside lõpud, nimetatakse neutraalpunktiks . Kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega nimetatakse liinijuhtmeteks ja neid tähistatakse L1, L2 ja L3. Liinijuhtmete vahelisi pingeid nimetatakse liinipingeteks ja tähistatakse·U . Liinipingete effektiiv- e. tegevväärtust tähistatakse U-ga. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vahelist pinget nimetatakse faasipingeks ja tähistatakse· U effektiiv- e. tegevväärtust aga Uf-ga. Faasivooludeks nimetatakse voole, mis kulgevad generaatori faasimähistes või tarbija faasides. Liinijuhtmetes kulgevaid voole nimetatakse liinivooludeks. Tähtühenduse korral on liini- ja faasivoolud võrdsed. 8
Neutraalpunktiga ühendatakse neutraaljuhe N. Kolme liinijuhtme ja ühe neutraaljuhtmega süsteemi nimetatakse neljajuhiliseks süsteemiks. Faasimähise alguse ja lõpu vahelist pinget nimetatakse faasipingeks ning tähistatakse U1, U2 ja U3, üldjuhul Uf. Iga liinijuhtme ja neutraaljuhtme vaheline pinge on faasipinge. Kui jätta arvestamata pingelang generaatori mähises, siis võib öelda, et faasipinge on võrdne faasimähise elektromotoor- jõuga. Faasimähiste alguste, seega ka liinijuhtmete vahelist pinget nimetatakse liinipingeks. Liinipinge tähisteks on U12, U23 ja U31, üldjuhul Ul. Milline on liini- ja faasipingete omavaheline suhe? Esimese faasimähise lõpp on ühendatud teise faasimähise lõpuga. Seetõttu on liinipinge võrdne faasipingete vahega U 12 =U 1 U 2 . Analoogselt U 23 = U 2 U 3 , U 31 = U 3 U 1 . Faasipingete vektorid on üksteise suhtes 120° võrra pööratud. Liinipinge saab määrata geomeetriliselt: 102
Reeglina lõpeb see inimesele või loomale raskete põletushaavadega, sageli surmaga. Ohtu suurendab see, et ilma abivahendita ei ole võimalik teada, kas elektriseade on pinge all või mitte. Seepärast on tavaliste inimeste viibimine kõrgepinge seadmete territooriumil ja nende läheduses otsese ohutõttu inimelule kategooriliselt keelatud. Rikkeid elektriseadmetes võivad põhjustada mitmed asjaolud: liinidele langevad puud, tormiga lendavad oksad ja muud esemed, lindude sattumine liinijuhtmete vahele jne. Releekaitse Releekaitse ülesandeks on tekkinud lühise korral lülitada välja ainult see elektriseade, kus on lühis. Väga oluliseks nõudeks releekaitsel on see, et lühisekorral saaks vooluahel katkestatud võimalikult kiiresti. Ülepingekaitse Energeetika seadmed vajavad kaitset erinevatest allikatest tingitud ülepingete vastu. Ohtike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elekriliini või lahtise alajaama seadmesse
liku kitsendusega, mille kohaselt ei tohi valida koroonast lähtudes lubatust väiksemaid ristlõikeid. Nii on olnud meil 110 kV puhul minimaalseks lubatud juhtmemargiks AC 70, 220 kV puhul AC 240 ning 330 kV puhul 2 × AC 240. Valitud juhtmed peavad vastama ka mehaanilise tugevuse nõuetele. Juhtmete ja trosside minimaalsed lubatavad ristlõiked, lähtudes mehaanilisest tugevu- sest, võivad olla antud käsiraamatuis vastavalt liini nimipingele ja paikkonna iseloomule (näit asustatusele). Liinijuhtmete, trosside ja mastide mehaanikali- ne arvutus kuulub vastava liini projekti juurde. Võidakse fikseerida ka õhuliinide juhtmetele maksimaalsed lubatavad piirid, millest suurema ristlõikega juhtmete kasutamine pole konstruktsiooniliselt, tavaliselt mastide kõrge maksumuse tõttu, enam majanduslikult otstarbekas. Näiteks on 110 kV õhuliinide jaoks peetud tavaolukorras maksimaalseks rist- lõikeks AC 240. Kokkuvõte liinijuhtide valikul tavaliselt rakendatavatest tingimustest ülekan-
annaabi.ee 
