Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu) Liigitus on liiga avar – nt kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks(üleliigne) Välistavus – liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse nt. Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (üks ei tohi olla ka teine, nt linnaelanikud on majaomanikud ja üürnikud-üürnik võib olla ka majaomanik) Pidevus – tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Nt. Asjad jagunevad huntideks, karudeks ja ülejäänuteks. Liigitus – korrektne/mitte 1.3. Termini analüüsimine Üldtermin – rakendatav mitmele objektile korraga Üksiktermin – ainult ühele objektile Tühitermin – pole olemas Absoluutne – objektil puudub suhe Suhteline – suhe mingi muu objektiga
(liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga – viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus)
(liikmete mahtude summa peab täpselt võrduma liigitatava termini mahuga viga1: kalad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks;; viga2: kellad jagunevad käekelladeks ja seinakelladeks. //on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus)
· Liigitus on liiga on liiga avar, nt: Kalad jagunevad sõõrsuudeks, kõhrkaladeks, luukaladeks ning vaaladeks. · Liigitus on liiga kitsas, nt: Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava mõiste mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Veanäide: Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. 4. Liigutus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust soomõistest. Veanäide: Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui kasutatav soomõiste ise pole täpselt määratletud ning liigitus ei toimu sisuliselt samal alusel. Veanäide: Loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt.
Siin esineb kahte liiki vigu: a) liigitus on liiga avar, vnt Käiad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks; b) liigitus on liiga kitsas, vnt Kellad jagunevad seina-ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Vnt Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (4.) Liigitus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Vnt Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Tehti n-ö hüpe liigituses. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui kasutatav sootermin ise pole täpselt määratletud ning liigitus ei toimu sisuliselt samal alusel. See on traditsiooniline nõue, mille järgimiseks peab olemas olema lähim võimalik sootermin.
Siin esineb kahte liiki vigu: a) liigitus on liiga avar, vnt Käiad jagunevad sõõrsuulisteks, kõhrkaladeks, luukaladeks ja vaaladeks; b) liigitus on liiga kitsas, vnt Kellad jagunevad seina-ja käekelladeks. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse. Sageli on sel juhul tegemist ka liigituse aluse reegli rikkumisega. Vnt Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. (4.) Liigitus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist. Vnt Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Tehti n-ö hüpe liigituses. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui kasutatav sootermin ise pole täpselt määratletud ning liigitus ei toimu sisuliselt samal alusel. See on traditsiooniline nõue, mille järgimiseks peab olemas olema lähim võimalik sootermin