) tõuloomade paljundamine tõufarmides oma karja uuendamiseks ja teistele tõumajanditele või tarbeloomamajanditele andmiseks Nende võtete pidev rakendamine talu karja või kogu tõu piires paljude põlvkondade jooksul võimaldab parandada loomade tõulisust ja jõudlust ning täiustada genotüüpi. Tänapäeval kasutatakse tõuaretusviisidest kõige rohkem puhasaretust, eriti liin- ja perekonnaaretust. Liini (aretusliini, sugulasliini) moodustab ühest väärtuslikust isasloomast (liinialustajast) ja perekonnaaretuse ühest väärtuslikust emasloomast pärinev tõuloomade rühm. Vähem rakendatakse tõuaretuses tõugudevahelist ristamist, liikidevahelist hübridiseerimist ja teisi tõuaretusvõtteid. Tõuaretust organiseerivad taludes zootehnikud (zooselektsionäärid) ja ETLL (Eesti Tõuloomakasvatuse Liit). Sordiaretus: (selektsioon) põllumajanduse kultuurtaimede uute sortide loomine või olemasolevate parandamine.
võimaldab ühelt isasloomalt saada rohkem järglasi. Suurema järglaste arvu korral saab teha rangemat valikut, mis omakorda suurendab valikuedu. Eristatakse kahte liini: 1. Genealoogiline liin- siia kuuluvad kõik liini alustajast põlvnevad isasjärglased sõltumata sellest, kas fenotüübiline sarnasus liinialustajaga esineb või mitte. 2. Aretusliiniks nimetatakse suure jõudlusega tõuloomade rühma, kes põlvneb väljapaistvast liinialustajast isasloomast ja kellel on temaga sarnane kehaehituse tüüp ja jõudlusomadused. Aretusliinil on ka ajaline piir, genealoogilisel mitte. Aretuse klassikud on andnud aretusliinile küllalt suure põlvkondade kestvuse - 8-10 põlvkonda. Kui läheneda geneetilise info üleandmise seisukohalt, siis liinialustaja osa hääbub 5-ndast põlvkonnast alates. Sama skeemi järgi luuakse aretusliine eri loomaliikide juures, et täiustada tõusisest struktuuri, mis hõlbustab selektsiooni.
annaabi.ee 
