Sõjasuvi Ruhnul
Samal ajal, keskööl vastu 6.augustit, asus Saaremaa kaguservalt Kõiguste sadamast Ruhnu poole teele salk laevu
dessandiga. ,,Eesti rahva kannatuste aasta'' nimetab selle operatsioonis osalenud laevade arvuks 15, tolleaegse
Nõukogude poole sõjategude heroiseerija Juri Vinogradov nimetab oma eesti keeleski ilmunud raamatud ,,Mürskudest
küntud saarte kroonika'' esialgu vaid 8 laeva-traaler, liikuvpraam, kaks puksiiri ja neli kaatrit, aga hiljem vilksatab tal
tekstis, et tegelikult oli nii traalereid kui ka praame mitu. Kui palju just, sellest ta targu vaikib.
Ruhnu hõivamise plaani töötas BPR-i ülema kindral Jelissejevi käsul välja tema staabiülem alampolkovnik A.Ohtinski
ja selle plaani järgi olid laevadele asunud laskurrood, inseneriväe- ja sapöörirühm ning osa Saaremaal tegutsevast,
tõenäoliselt suurelt osalt eestlastest koosnevast 12.hävituspataljonist
annaabi.ee 
