Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegsest asustusest jää vähe jälgi (luu ja tulekivileiud) ja asustuse hooajalise iseloomu tõttu on asulakohtade kultuurkiht õhuke, leida raske. Ka ei kattu asulad praegusega
meetrikõrguseni ulatuvad soengud. Louis XV armastas öelda: "Pärast mind tulgu või veeuputus". Ühiskond oli ebaõiglane ja kõlvatu. Saksamaa ja Austria 17. sajandi II poolel ja 18. sajandi algul Kolmekümneaastase sõja jäljed Kui aastakümneid Saksamaal möllanud sõda lõppes, oli maa laastatud. Vaenuvägedest ja omal käel rüüstavate palgasõdurite jõukudest oli eriti rängalt kannatanud talurahvas, kellest 40% oli hukkunud. Olenevalt vägede liikumisteedest olid paikkonniti erinevused suured. Kõige rohkem olid laasatatud Pommeri ja Mecklenburgi piirkond Põhja-Saksamaal, kus üle 50% elanikkonnast oli hävinud. Kohati oli hukkunud isegi 5/6 inimestest. Oma elu päästmiseks otsisid talupojad sõja ajal varju metsades. Suurem osa põldudest jäi harimata ja kasvas umbrohtu. Sõja lõppedes oli puudus kariloomadest, eriti veoloomadest. Elamikkonna arvukuse taastamine ja majanduse jaluleaitamine nõudis aastakümneid. Veel 1683.a
· Namibi Lõuna-Aafrikas. Seal valisevad kuivad idatuuled ja rannikust mööduvad külmad hoovused ei võimalda sademete teket. · Surmaorg Californias · Patagoonia kõrb Argentiinas Tekkinud mäestike ja mägismaade varjus, mis takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist. · Suure Nõo kõrb USAs · Gobi kõrb Mongoolias Asuvad parasvöötmes, mandrite siseosades, kaugel niiskete õhumasside tekkekohtadest ja liikumisteedest. KLIIMA Kõrb on ala, kus sademete hulk on alla 250 mm aastas. Õhk kõrbes on väga kuiv, taevas pilvitu, sademeid langeb väga harva. · Sahara kõrb Põhja-Aafrikas · Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed Asuvad põõrijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks, siis puuduvad eeldused sademete tekkeks. Kõrbevööndis on temperatuuri ööpäevane ja aastane kõikumine üsna suur. Mandrite siseosade
annaabi.ee 
