Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Nägemissüsteem algab reetinast e. võrkkestast. Nägemiskoor: V1 & V2 (esmased nägemisalad) – värv, orientatsioon, kuju, liikumine V3 & V3A – kuju ja liikumine V4 – värvitaju, orientatsioon V5 – liikumine MT – on spetsialiseerunud liikumistajule Retseptiivne väli – võrkkesta ala, millele langev valgus antud neuronit aktiveerib. Lateraalne pidurdus – naabrusneuroni pidurdav mõju David H. Hubel & Elie Wiesel (1979) Värvirvitöötlus – Lueck et al., 1989 – PET uurimus V4 verevoolust, Aktomatopsia – värvitaju puudumine, liikumise ja kuju taju normaalne Liikumise töötlus – Anderson et al, 1996 – MEG ja MRI uurimused V5. Akinetopsia – liikumistaju puudumine, statsionaarsete objektide taju normaalne
nägemisalad V1 ja V2, mille alad asuvad ajus kuklasagarates. Näiteks V4 nägemisala töötleb just värviga seonduvaid tajusid. See tähendab seda, et kui kaks keha erinevad teineteisest ainult oma värvuse poolest, siis sellele reageerib just V4 nägemisala rakud. V3 ja V3A väljad reageerivad ainult mingi kindla suunaga liikuvatele joontele, mis ka ise on mingisuguse kindla asendiga. Nägemisväli MT töötleb informatsiooni, mis on seotud liikumistajule laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ).
nägemisalad V1 ja V2, mille alad asuvad ajus kuklasagarates. Näiteks V4 nägemisala töötleb just värviga seonduvaid tajusid. See tähendab seda, et kui kaks keha erinevad teineteisest ainult oma värvuse poolest, siis sellele reageerib just V4 nägemisala rakud. V3 ja V3A väljad reageerivad ainult mingi kindla suunaga liikuvatele joontele, mis ka ise on mingisuguse kindla asendiga. Nägemisväli MT töötleb informatsiooni, mis on seotud liikumistajule laiemalt, sest kui võrkkestakohas ilmneb mingisugune liikumine, siis hakkavad reageerima just MT nägemisvälja rakud. See ei sõltu liikuva asja värvist. Väljad, mis asuvad esmastest nägemisväljadest V1 ja V2 kaugemal, reageerivad ajukoorerakud keerulisematele tunnustele. Näiteks rakud, mis asuvad peaaju oimusagarates, reageerivad ainult kujutise kindlale vormile. Need võivad reageerida näiteks ainult inimeste nägudele. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 86-87 ).
annaabi.ee 
