sõitja jaoks jääb aeg seisma.
3) Eeldus - v>c
Sellised kiirused pole võimalikud
Aja dilatatsioon ajavahemiku pikkus sõltub keha liikumise kiirusest. Mida suurema
kiirusega liigud seda pikemaks muutuvad ajavahemikud. Valguskiirusega liikudes jääb aeg
seisma.
Järeldub: kaksikute paradoks. (Astronaudid vananevad aeglasemalt)
Pikkuse kontraktsioon ...
... seisneb selles, et suure kiirusega liikudes keha liikumissuunalised mõõtmed lühenevad
v - keha liikumise kiirus
l rongi pikkus liikuvas taustsüsteemis
l' rongi pikkus paigalseisvas taustsüsteemis
1) Eeldus v<
allapoole. Eestis on oluliseks moreeniliigiks lokaalmoreen- jää liikudes osa kivimeid raputatakse lahti. Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas. Lokaalmoreen on raskesti eristatav emakivimist, aga ta on omadustelt erinev, sest seal liigub väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad. Fluvioglatsiaalne (fgl) setted- liustikujõgede setted, kruus ja liiv, need erinevad tavaliselt moreenist. Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt liiv). Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud
n Need pinged korrutades faktilise kontaktpinnaga Ar määravad hõõrdejõu, mida nimetakse hõõrdejõu molekulaarseks komponendiks Tm Tm = n A r (3.2) Normaaljõud kontaktpindadel võivad ületada materjali voolavuspiiri ja põhjustada materjalis plastilise deformatsiooni. Seejuures kõvema materjali mikrokonarused võivad tungida pehmema materjali sisse. Selle tulemusena libisemisel tekivad pehmema materjali pinnal liikumissuunalised vaod. Vastupanu vagude tekkele moodustab hõõrdejõu teise komponendi , mida nimetakse deformatsiooniks Td Seega molekulaar-mehaanilise teooria järgi hõõrdejõud T on arvutatav summaga T = Tm + Td (3.3) Bowdeni adhesioon-deformatsiooni teooria järgi hõõrdejõud on arvutatav valemiga T = Ta + Td (3.4) kus Ta hõõrdejõu adhesiooni komponent, Td - hõõrdejõu deformatsiooni komponent. Nagu valemeist 3
kaksik. Kumb väide on õige? Õige on see, mis kehtib Maal oleva vaatleja jaoks, sest tema on inertsiaalses taustsüsteemis. Teine kaksik ei ole, sest kosmoselaev liigub mingi osa kiirendusega. See tähendab, et kosmonaudist kaksik jääb tegelikult nooremaks. 106 · Pikkuste lühenemine ja massi suurenemine Liikuvas süsteemis liikumissuunalised pikkused lühenevad ja mass suureneb. Kehtivad seosed v2 l = l0 1 - , kus l on keha pikkus liikuvas süsteemis ja l0 seisvas süsteemis. c2 m0 m= v 2 , kus m on liikuva keha mass ja m0 seisva keha mass. 1- c2 · Energia ja massi ekvivalentsus Osutub, et energia ja mass on ekvivalentsed, st. energia võib muutuda massiks ja vastupidi. Kehtib seos E = mc2. Selliseid muundumisi on täheldatud elementaarosakeste