Jackson Pollocki elulugu
esineb kahte sorti fraktaalset liikumist ning kummalgi fraktaalsel liikumisel on
omaette dimesioon ning n-ö erinevad kihid. st erinevate värvitoonidega tehtud
tasapinnad. Esimene fraktaalne liikumine on tekkinud värvide kallamise
protsessis, teine Pollocki enda keha ja jäsemete liikumisel. Pollocki maalidele on
võimalik teha fraktaalset matemaatilist analüüsi ning tulevikus eraldada
originaalid võltsingutest, sest Pollocki liikumissagedused on väga spetsiifilised
ainult kunstnikule endale omased. Kunstnik ei peagi ise olema matemaatik,
kuigi tema teostes kumab vastu matemaatika ilu. Matemaatika on keel või kood,
mis võimaldab antud protsessi või nähtust kirjeldada. Ka tigu ei ole matemaatik,
kuigi suudab luua täiusliku kuldlõikelise spiraaliga koja. Kummalised seosed
vaba maalikunsti ja matemaatika vahel ning debatid selle ümber ei ole kaugeltki
annaabi.ee 
