Pärast 75. eluaastat muutub raskeks sooritada koduseid toimetusi. Üle 80-aastatest inimestest vajab aeg-ajalt abi enamus ning märgatav osa ei tule abita toime a isiklike vajaduste rahuldamisel. Vanuri toimetulekuvõime sõltub tema füüsilisest ja psüühilisest seisundist ning elukeskkonnast. Paljude vanurite elu raskendab tundemeelte langus. Üle pooltel 70-aastastel meestel on raskusi arusaamisega rühmasisesest jutust. Vanemad inimesed vajavad abistamist eelkõige liikumisraskuste ja tunnetuslike häirete tõttu. Vananemisega kaasnevatel füsioloogilistel muutustel on rida ühisjooni mida võib iseloomustada terminitega: universaalsus, endogeensed põhjused, kroonilisus ja pöördumatus, samuti maksimaalne teovõime nõrgenemine. 1 Elu lõpupoolel toimub rida anatoomilisi ja füsioloogilisi muutusi, mida ei saa takistada.
inimestest ilma abita väljas veel 60 a. 90% vanuri toimetuleku võime sõltub tema füüsilisest ja psüühilisest seisundist ning elukeskkonnast. Paljude vanurite elu raskendab tundemeelte langus. Üle poolte 70 a. meestest on raskusi arusaamisest rühmasisesest jutust. Kahe inimese vahelist kõnet kuuldakse selgemini. Naistel esineb kuulmislangust palju vähem. Nägemishäired sagenevad alates 75 80 elueast. VÄLISE ABIVAJADUS Vanemad inimesed vajavad abistamist eelkõige liikumisraskuste ja tunnetuslike häirete tõttu. Enam kui neljandik üle 75 a. inimestest vajab abi väljas poolt oma kodu ning selliste abivajadus tõuseb järsult vanemates vanusegruppides. Üle 75 a. kodus elavatest vanuritest on mõnes põhitoimetuses abi tarvis igal kümnendal. Samal ajal tuleb märkida, et osa kõige enam abivajajatest vanuritest on hooldusel ja ravil haiglas. RAVIVAJADUS Rahvastiku uuringute põhjal on haiglaravi näidustust väga raske määrata. Kui kokku liita kõik
annaabi.ee 
