suurima energiasambaga koha · Kultuuriürituste korraldamise paik muistsed sõjamängud, elustatakse vanu rahvakombeid Ajaloolised väärtused · Muinasasula rajatud 7000 a. tagasi · 11.-12. sajandilt pärit linnus · Legendiline väärtus Kalevipoja säng, silmapesukauss, lingukivi · Pühakoht ohvrikivi ja pühapuud Looduslikud väärtused · Jääaja "vabaõhumuuseum" erinevad pinnavormid viimase jääaja tulemusena · Loodulikud liikumisrajad - suvelmatkamiseks, talvel suusatamiseks · Patjala kõrgendik selge ilmaga näha kuni Tartu telemastini (115 m) Looduslikud väärtused · Taimeliigid ojamõõl, salu siumari, käopakk, ussilakk Karjääri laiendamine Karjääri laiendamine · Kassinurme hiiest veidi ida poole jääb liivakarjäär · Teedeehituse tarbeks rohkem liiva uus viadukt Piibe maanteel ülesõiduks Kaarepere raudteest · Karjäär hävitab taimeliike, loomade elupaiga
sauna. Võimalus on kasutada klaverit ja laululava. Toimub spordivarustuse (mägirattad, rulluisud, suusad, suusakepid, suusasaapad) rent. Suvel pakutakse majutust 188le inimesele, talvel 140le. Koolituste, seminaride, nõupidamiste tarbeks ja võistluskeskusena saab kasutada 3 erinevat kaasaegse esitlustehnikaga ruumi (suurem 70 kohta laudadega, 120 kohta kinosaalina). Samuti pakutakse toitlustamist. (Jõulumäe Tervisespordikeskus) Liikumisrajad: · Suusarajad 4 · Jooksurajad · Rattarajad · Rullirajad (asfaltkattega) · Disc-Golf · Matkarajad · Päkapikurada · Orienteerumine Põhiteenusteks võib lugeda liikumisrajad ja mänguväljakud ning spordivarustuse rent. Varustust laenutatakse ühe tunni hinnaga ning selleks on orienteeruvalt 3 eurot. Samuti on põhiteenuseks seminaride, suve- ja talvepäevade korraldamine. Toetavateks
ohupass, lähtudes liiklusõnnetuste statistikast ning tee ja selle ümbruse iseloomust. Varem on Eestis säärased ohupassid koostatud teelõikudele Tallinnast Kose ja Keilani, Maardust Aaspereni ning Tallinna ümbersõidu kohta. Püütakse kaardistada elupaigad ja suuremate ulukite liikumisradade koondumiskohad. Hiljem kõrvutatakse uuel trassil kaardistatu praeguse tee ohupassidega. Nii selguvad ulukite võimalikud liikumisrajad ja saab planeerida uue tee turvameetmeid (Javois, 2008). 12 Väga tähtis on juba enne ehitustööde algust täpselt kirjeldada ümbruskonna loomastiku seisund ning alustada läbimõeldud ja pikaajalist seirekava, et selguksid ehitise mõjud. Praegu sellise seire kohustust kellelgi ei ole, loomastikku uuritakse vaid lühiajaliste projektide raames
6) keskkonnamõjude analüüs kirjeldada mõjusid mida plaanitav maastikumuutus keskkonnale põhjustab 84. 85. 86. Kevin Lynch'i analüüsimetoodika põhielemendid: · Liikumistee path · Serv/piir, barjäär edge · Sõlmpunkt node · Iseloomulik piirkond distrikt · Maamärk landmark 87. Maastikuökoloogilised põhimõisted: laigud, koridorid, liikumisrajad, tagaplaan ehk maatriks. 88. Maastikuökoloogilsite laikude tekkimise põhjused: 1) Jäänuk laigud osad endistest suurematest loodusaladest piirkonnas 2) Inimeste kaasabil loodud uued laigud uued elurajoonid põllumajandusmaastikus, uued metsalagendikud, uued märgalapuhastid 3) Looduslikud segamised ehk häirimised tulekahju alad, tormikahjustuse alad, putukarüüste alad;
Ühel mehel oli väike ümmargune väikese ümmarguse aknaga väikese kolmnurkse aiaga maja.“ Maja ja aed joonistatakse paberile. Ühel öösel kuuleb mees suurt kära ja läheb pimedas välja selle põhjust otsima. Ta jookseb alguses ühte ja siis teise suunda – kõik tema käigud joonistatakse üles –, komistab kivide otsa, kukub mitu korda auku jne. Lõpuks pöördub ta surmväsinuna majja tagasi. Kui ta järgmisel hommikul aknast välja vaatab, näeb ta, mis kõik tema liikumisrajad kokku moodustavad – toonekure pildi! Järgneb Dineseni kommentaar: „Olen rõõmus, et mulle seda lugu räägiti, ja kui vaja, tuletan seda ikka meelde. Selle loo peategelane sai julmalt tüssata. Küllap mõtles ta: „On vast tõuse ja langusi! On vast ebaõnn!“ Küllap juurdles ta, mis on kõigi tema katsumuste mõte; ta ei võinud teada, et see on toonekurg. Kõigis vintsutustes hoidis ta aga silme ees sihti, miski ei
●● naaberüksused; ●● rühma julgestuse asukoht; ●● jao ja rühma kogunemiskoht; ●● tunnussõna ja lahingutunnus; ●● asendusskeem; ●● tähtajad. Rühmaülema rühmitumiskäsu järel teostab jaoülem maastikuluure ja analüüsi: ●● vastase liikumis- ja edenemisevõimalused (soomukid, jalavägi); ●● positsioon ja tuleala KP lahingupaarile; ●● positsioonid ja tulealad TT lahingupaarile; ●● positsioonide kindlustamisvõimalused; ●● varjatud liikumisrajad tegevusalal; ●● positsioon masinale või soomukile (kui on); ●● rühmitumise julgestamine – kes, asukoht; ●● miinivälja rajamise võimalused; ●● varjepositsiooni asukoht; ●● oma juhtimispaik. Otsuse teinud jaoülem viib jao põhipositsioonide taha varjepositsioonile, kus võetakse sisse lähikaitse. Jaoülem viib välja julgestuse. 85 Käsk jao julgestajale: Vt 2.1.4 Käsk julgestajale.
aimata trende. Kui lisaks külastuste arvule pakuvad huvi ka külastajate ootused ja rahulolu, tuleks kaaluda külastajate küsitlemise vajadust. Külastusseire aspektist jagunevad uuritavad alad (looduskaitseala tervikuna või selle mingi konkreetne piirkond) valdava külastusviisi alusel kolmeks (joonis 13): 1. Valdav külastusviis: Väga hajus Külastajad liiguvad alal hajutatult ja kaootiliselt. Konkreetsed liikumisrajad puuduvad või on radasid väga palju (näiteks Kolga LKA), mistõttu on ühest punktist teise kulgemist raske ennustada. Taolist külastusviisi soodustab väga kerge st. ilma suuremate takistusteta maastikul liikumise võimalus (hõre mets) või hajusalt paiknevad atraktiivsed nähtused nagu seened ja marjad. Väga suure külastajate hajumise tõttu ei saa külastuste arvu teada saamiseks kasutada pääslaid ega radasid. Ainsaks võimaluseks kasutada automaatseid loendureid võib olla:
annaabi.ee 
