väljenduslikkust tunda ja seda reprodutseerida. Rütm, olles üks muusika väljendusvahendeid, on alati ka mingi emotsionaalse sisu väljendaja (Päts, 1989:18-19). Liikumine, milles on tähelepanu pööratud rütmielementidele, mõjutab otseselt muusikaliste põhivõimete, eeskätt rütmitaju arengut. Rütmitunde arendamisel on liikumisel eriline tähtsus, sest rütmitaju ei kujuta endast kunagi ainult kuuldeprotsessi, vaid on alati kuulde-liikumisprotsess. Rütmi läbielamine on oma olemuselt aktiivne protsess, st. pole võimalik rütmi ainult kuulda, vaid inimene peab rütmi ise kaasa tegema, sellele kaasa elama. Rütmiline külg organiseerib inimpsüühikat, tekitades soovi vahetult kaasa elada (Päts, 1989:18) Rütmitunde aluseks on motoorsus, s.o. lihaste liigutusele tugineva korrapärase liikumise tunnetamine. Motoorika arendamine moodustab tähtsa osa rütmilises liikumises, sest muusikalist
Liikumapanevad jõud psühhoanalüütikute arvates Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip - reaalsuse printsiip Jung kollektiiv on liikumapanev jõud Adler võim on liikumapanev jõud ID organismi nõuded lakkamatud heaolu nõuded, autoriteetide kartus SUPEREGO normid, mis piiravad meelehead, südametunnistus, häbitunne EGO tähelepanu-, mälu-, mõtte- ja liikumisprotsess. Reaalsuse põhimõte, teadvustamata enesekaitse. Sisemine harmoonia on ego teene! 3 Põhiesindaja Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater). Esindajad: C.G. Jung; A. Adler, E. Erikson Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada
Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on suur tõenäosus prao tekkeks. Kapillaarsuse kohalt on tellismüür hea aluspind. Krohvimisel imendub teatud osa vett tellisesse, krohvi tahenemise protsessis imendub piisav kogus vett tagasi tellisest krohvi. Seoses uute müürimaterjalide kasutuselevõtuga on seinamaterjal muutunud järjest suuremaks, soojapidavamaks ja kergemaks ning klassikaline vee liikumisprotsess on müüritises muutunud. Seeläbi on suurenenud horisontaalpragude teke järgmistel põhjustel: Väiksema materjalitihedusega müürimaterjalidel tekivad eri soojusjuhtivusega materjalide vahel kergemini termilised pinged. Soe ja külm ehitusmaterjal samas tasapinnas viivad horisontaalpragude tekkeni. Näiteks gaasbetoon-plokkidest laotud müüritises on plokil ja vuugisegul tunduvalt erinevad soojusjuhtivused, mis tekitab termilisi pingeid.