NUPPONEN, R., OJA, P., PARKKARI, J., PARONEN, O., SUNI, J., ILKKA, V. (2005). TERVISLIK LIIKUMINE. TALLINN: MEDICINA.................................................11 3 Sissejuhatus Olla füüsiliselt aktiivne juba lapseeast saati mõjub hästi lapse tervise ja liikumisaparaadi arenemisele. „Liikumise mõju lapse tervisele selgub järgmisest: parim normaalse kehakaalu säilitamiseks, arendab liikumisoskust, tugevdab luid, liikumisega on seotud positiivne minapilt, aitab kaasa oskuste omandamisele ja aitab tunnetada ausa mängu tõelist olemust, aitab kaasa sostiaalsuse tekkimisele, eeldatavasti parandab liikumist täiskasvanueas.“ (Fogelholm jt 2007: 159). Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada seda, kuidas näeb välja ja milles seiseb kehaliselt aktiivne olemine lapsepõlves. Töös keskendutakse eelkooliea lastega. Referaat koosneb kahest peatükist ja neljast alapeatükist.
· Korralda marssimismänge. Pane sobiv muusika mängima ja ütle lapsele, et ta sulle toast tuppa järgneks, marssides nagu sa ise. Kui ta oma liigutusi koordineerida püüab, ajab see tegevus ta naeru kokutama. · Lase lapsel tasakaalu harjutamiseks piki pakurida kõndida. Tõenäoliselt kukub ta sealt maha, seepärast pead tal julgestuseks käest kinni hoidma. See on lapsele väga raske harjutus, kuid hea moodus tema taskakaalutunnet ja liikumisoskust arendada. 5. Lõbutse koos lapsega. Kõik tegevused, mida sa lapse liikumisoskuste avardamiseks teed, olgu lõbusad. Kui sa teda liiga kõvasti tagant sunnid või kui mängud muutuvad liiga tõsiseks, ei õpi laps midagi uut juurde. Käte-silmade koordinatsiooni tähtsus Kuigi su laps on praegu aktiivsem, liikuvam ja uudishimulikum kui kunagi varem, peab ta maailma tundmaõppimiseks ja taipamiseks arendama ka käte-silmade koordinatsiooni.
See põhjustab ohtu õnnestuste tekkimiseks. Eriti suur on see laste puhul, kes ronivad puude otsa, kividele, ka katusele mõistmata, et sealt võib alla kukkuda. Nad on ületavad “mõtlemata” sügavaid ojasid ja lähevad õhukesele jääle. Viieaastane liigub vaevata ja paindlikult. Põhiliigutused on automatiseerunud. Laps liigub palju ja hea meelega. Ta naudib liikumisoskust ja selle kasutamise võimalust. Laps tunnetab paremini võimeid ja nende piire. Suutlikkust on lisandunud ja liigutused muutunud rahulikumaks ja valitsetumaks. Jooksmine, pallimängud, rattaga sõitmine, suusatamine, uisutamine, matkamine, võistlemine, võimlemine, tantsimine jne. on meeldivad. Erinevates liikumistes on vajalik last juhendada ja innustada, lähtudes tema enda huvist, innustusest ja võimetest
annaabi.ee 
