· hoia varustust (lapse ohutuse huvides) Oluline, et lapsed mõistaksid reeglite vajalikkust ja saaksid nendest aru. Reeglite arv peaks olema minimaalne (mitte üle 7). Õpetajana proovi kasutada rohkem positiivset lähenemist, kuidas teha mitte negatiivset, st " ära tee nii". Mis juhtub siis, kui reegleid ei järgita? Põhiliikumised Valdkond liikumisel · arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja kehalised võimed (jõud, vastupidavus, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel; (beebil esimene oskus: pea tõstmine) · mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näe- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist. · põhiliikumised kehalised võimed Motoorse arengu astmed Kuni 3 aastased - algetapp Laps teeb esimesi katsetusi
Kindlalt eesmärgistatud rütmiline õpetus võimaldab arendada last tervikuna tema individuaalse rütmi baasil liigutuste rütmi, liigutuste dünaamilisust pinge ja lõdvestuse vaheldumist, liigutuste kulgemise täpsust, ruumi ja ajataju ning kogu liikumise väljenduslikkust ja individuaalsust (Mellov, 1999). Rütm on mitte ainult kunstilises tegevuses, vaid ka meie igapäevases elus rõõmuallikas. Rahulolu tunne, mida laps rütmis liikude kogeb, on esteetiline elamus, sest liikumisosavus ja esteetiline nauding on omavahel tihedalt seotud (Findlay, 1989). Muusikategevuse seisukohalt on rütmitaju aluseks hilisemale iseseisvale eneseväljendamisele muusikas mistahes valdkonnas (laulmine, pillimäng, tants). R.Pätsi käsitluses on rütmitunne võime muusikat aktiivselt läbi elada, muusika emotsionaalset väljenduslikkust tunda ja seda reprodutseerida. Rütm, olles üks muusika väljendusvahendeid, on alati ka mingi emotsionaalse sisu väljendaja (Päts, 1989:18-19).
annaabi.ee 
