teatava vältimatusega esile teisesündmuse. 11.Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi- keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö on kehale mõjuva jõu ja keha poolt selle jõu mõjumise sihis läbitud teepikkuse korrutis. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade süsteemi ühte kindlat olekut. Energia on jõu võime teha tööd. 12.Kineetiline energia on tingitud keha liikumisolekust. Potentsialne energia on tingitud keha mõjust teiste kehadega ehk keha paiknemist teiste kehade väljas.
3. Mehaaniline energia Töö ja energia •Töö – keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus •Tähis: A •Töö on võrdne liikumise sihilise jõu komponendi ja teepikkuse korrutisega. Valem: A = Fs*cosα •Mehaanilist energiat tingib liikumine või jõud •Energia – keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldav suurus, mis näitab võimet teha tööd •Ühik: J Kineetiline energia •Kineetiline energia – keha liikumisolekust tingitud energia •Kineetiline energia sõltub kiirusest ja massist Ek = mv2 2 Potensiaalne energia •Potensiaalne energia – on vastastikmõju energia •Suhteline •Sõltub kehaosade või kehade vastastikusest asendist •Valem: Ep = mgh Mehaaniline koguenergia •Mehaaniline koguaenergia – kineetilise ja potensiaalse energia summa •Valem: E = Ek + Ep 4. Energia jäävuse seadus Mehaanilise energia muunsumine ja ülekandumine
väljasurumisel 10. Töö ja energia (õp 80) mõiste, tähis, ühik, valem Töö- Keha(de) süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid. Mõiste, tähis, ühik, valem Kineetiline energia- Keha liikumisolekust tingitud energia, Ek, 1J, Ek=mv2/2 Potentsiaalne energia- Kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energia, Ep, 1J, Ep=mgh 13. Mehaaniline koguenergia? Millest koosneb (õp 82) valem Potensiaalse ja kineetilise energia summa. E=Ek+Ep 14. Mehaanilise energia muundumine ja ülekandumine Üks energia liik muutub teiseks Üks keha annab teisele üle 15. Mehaaniline energia jäävuse seadus (õp 84)
Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse üleminekut ühest seisundist teise. Kui seisund on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Kui keha liigub, siis me saame rääkida tema liikumisolekust, mida iseloomustab liikumise suund ning kiirus. Kui aga liikuvale kehale mõjuvad teised kehad, siis vastastikmõju tagajärjel liikumisolek muutub. Vastastikmõju võib muuta nii liikumissuunda, liikumiskiirust kui ka keha kuju (kujumuutus on samuti liikumine). Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel on protsess. Antud juhul toimuvat protsessi nimetatakse mehaaniliseks tööks. Tööks nimetatakse protsessi, kus keha liigub jõu mõjul. Tööks nimetatakse protsessi, kus keha
kreeniga aga kui vahe on väike siis õõtsub kiirelt ja kui negatiivne siis tasakaalustamiseks keerab laeva ümber (püstuvus on võime taastada tasakaalu olekut) 63. Kuidas kasutatakse kineetilise energia muutuse teoreemi ideaalvoolu Bernoulli võrrandi tuletamiseks? Bernoulli võrrandi ideaalvedeliku voolamise jaoks elementaartorus võib tuletada kineetilise energia muutuse teoreemi abil, mille järgi mehaanilise süsteemi kineetilise energia muutus üleminekul ühest liikumisolekust teise on määratud selleks üleminekuks kuluva välis- ja sisejõudude summaarse tööga. 64. Kuidas arvutad välisjõudude töö elementaarjoa lõigu jaoks? 65. Kuidas arvutad sisejõudude töö elementaarjoa lõigu jaoks? Ajas mõõdukalt muutuva voolu jaoks lisatakse reaalvooluBernoulli võrrandisse inertssurve hin , mis arvestab energia muutust ajas kiireneval (hin >0) või aeglustuval (hin <0) liikumisel.
Mehaaniline energia. Energia mõiste • Kui töö abil kirjeldatakse mehaanilise oleku muutumise protsessi, siis olekut ennast iseloomustatakse energia abil. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. • Liikumise ja kehade vahel mõjuvate jõududega kaasnev energia on mehaaniline energia. Kineetiline energia • Mehaanikas eristatakse liikumisenergiat ja vastastikmõju energiat. Keha liikumisolekust tingitud energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. • Näeme, et kineetiline energia on võrdeline keha kiiruse ruudu ja massiga. Potentsiaalne energia • Kui liikuvatel kehadel on kineetiline energia, siis mitmest omavahel vastastikmõjus olevast kehast koosnevad süsteemid omavad potentsiaalset energiat. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse kehade vahel mõjuvatest jõududest tingitud energiat. Nimetus on tulnud ladinakeelsest sõnast potentia, mis
Erijuhul a = g on niidi tõmme võrdne nulliga ja keha langeb vabalt raskuskiirendusega g (sellist olekut nimetatakse kaaluta olekuks). Keha kaal Iga keha iseloomustab tema mass. Lisaks sellele räägitakse veel keha kaalust. Keha kaal on definitsiooni kohaselt jõud, mis on võrdne selle keha poolt alusele või toele mõjuva jõuga. Sellest definitsioonist lähtudes on selge, et keha kaal pole kindel fikseeritud suurus, vaid sõltub tema liikumisolekust. Kaal võib omada väga erinevaid väärtusi ja olla isegi võrdne nulliga. Sel juhul räägitakse kaaluta olekust. Eelmises kahes näites me tegelesime sisuliselt keha kaalu arvutamisega, sest keha mõjutab niiti niidi tõmbega võrdse kuid vastassuunalise jõuga, mis definitsiooni kohaselt ongi keha kaal. Nägime, et keha liikumisel allapoole keha kaal on väiksem kehale mõjuvast raskusjõust, liikumisel ülespoole aga sellest suurem.
ehk raskusjõu arvutamiseks lihtsa valemi: Kaal Keha kaal P on keha poolt toele mõjuv resultantjõud (võrdub toe poolt kehale mõjuva normaaljõuga N, ent vastassuunaline), mis takistab keha vaba langemist. Keha kaal pole kindel fikseeritud suurus, vaid sõltub tema liikumisolekust. Kaal võib omada väga erinevaid väärtusi ja olla isegi võrdne nulliga. Sel juhul räägitakse kaaluta olekust. Tänu gravitatsioonile mõjutab keha oma alust või riputusvahendit, mis takistab keha liikumist Maa keskpunkti poole. mõõtühik 1 N (mitte igapäevasele kõnepruugile vastavalt 1 kg, kuna tegemist pole massiga!).
annaabi.ee 
