suudetakse minna astumiselt libisema. Klassikaliste suusatamisviiside jaoks peaks olema hea suusarada (jälg) . Uisutehnikaks vajatakse samasugust lauget , kuid hea ning tasase pinnasega rajalõiku. Uisutehnika tundub lihtne olevat, aga... Uisutehnika on paarikümne aastaga võitnud klassikatehnikaga peaaegu võrdse seisu. Sageli haarabki mõni harrastussuusataja hoobilt uisutehnika kui kergema liikumismooduse järele, aga tegelikult selgub hiljem, et uisklemine polegi nii lihtne. Ja veel, kui klassikalisi suusatamisviise kasutades sumad kas või paksus lumes, siis uisutehnika nõuab head ettevalmistatud rajapõhja ja piisavalt laia sõiduruumi. Uisutehnikaga sõitmisel võiks tasakaalu järele panna paar hüüumärki. Tähtis on teinegi märksõna raskuse ülekanne suusalt suusale. Uisutehnika valdamiseks pead
●● kannab valmisolekust ette jaoülema abile. 47 3.2 LIIKUMISMOODUSED Jaoülema ja jao isikkoosseisu oskus kasutada erinevaid liikumis- mooduseid tagab jaole efektiivse oma relvade tulekasutuse ning lii- kumise. Jalaväejao liikumiseks kasutatakse tavaliselt alljärgnevaid mooduseid: ●● JÄRJESTIK; ●● AHELIK; ●● NOOLEPEA; ●● MALELAUD; ●● TEEMANT. Jaoülem valib liikumismooduse sõltuvalt olukorrast, vajalikust liikumiskiiru- sest ja vastase tegevusest. Tavaliselt määrab jaoülem liikumismooduse kas käemärgiga või suulise käsuga. Et oma jagu paremini juhtida on vajalik jao liikmete nummerdamine (joonis 3.1). JÜ (ei nummer- JÜ abi data) KP laskur