sel pool ületatavat ala. ●● Annab märku liikumaasumisest. ●● Kohale jõudes julgestavad ala. ●● Alustavad katma jäänud lahingupaaride katmist. ●● Lahingupaarid kes olid katmas, liiguvad üle ala. ●● Jagu liigub edasi oma liikumissuunas. Lahinguline liikumine (punane) (joonis 8.3) joonis 8.3 ●● Kasutatakse liikumisel tule all, liikumisel rünnakul ja pärast tule alla sat- tumist. On kõige agressiivsem liikumismoodus. Füüsiliselt koormav. Tsi- viilelanikkonda enam ei eraldata vastasest. ●● Meeskonna liikumisel toimib iga üksiksõdur põhimõttel TULI - LIIGUN. ●● Üksikvõitlejana peab sõdur leidma varjatud positsiooni järelliikujate kat- miseks, eelistada tuleks lamades laskeasendit. ●● Võitleja lahkub oma kohalt ainult siis, kui tema positsioonile on saabu- nud järgi liikuv sõdur ning on valmis teda katma. ●● Liikumise kiirust reguleerib viimane liikuja formatsioonis.
7. Vähemalt üks kasvataja peab olema lastega vees ja üks kaldal. 8. Ei mingit tegevust öösel vees ega vee ääres. UJUMISKOOL 1. Harjutatakse 2. Lõdvestutakse 3. Hõljutakse 4. Libistatakse 5. Sukeldutakse 6. Ujutakse "koera" 7. Hüpatakse 1. HARJUTATAKSE Ujumisoskus on tuhandete järvede ja kümnete tuhandete tiikide, jõgede ja ranniku- äärsel maal lausa eluliselt tähtis. See on rahva oskus, hea harrastus ja liikumismoodus. Ravivõimlemise, ujumisõpetuse ja elupäästmise õpetajad Eevaliisa Riski ja Jaana Ratamaa on koostanud ujumisõpetuse 10-osalise kirjaliku kursuse, kus käsitletakse olulisemat ujumise õpetamisel. 1. Enne ujuma õppimist tuleb sul usaldada vett, osata lõdvestuda. Jookse ja käi eri sügavusega vees. Liiguta käsi erinevates asendites. Tunneta vee takistust. 2. Pese nägu rohke veega ja puhu mulle vette. 3
annaabi.ee 
