kannab see 130-km kraater Herscheli nime. Nimed on pandud veel 29 kraatrile ja 7 kanjonile. Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60-kraadise nurga. Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt. Tema puhul on huvitav see, et ta tiirutab Encke lõhes. Ta toimib seejuures karjusena, hoides Encke lõhet lahti. Neptuun Neptuuni ümber tiirlemast on avastatud 13 kuud. Planeedi tähelepanuväärseim kaaslane on Triton, mis kuulub Päikesesüsteemi suurimate kuude hulka. Triton liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Tema täpsustatud diameeter on 2760 km
Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all (nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtes). Ühe grupi moodustavad Telesto, mis liigub 60° eespool Tethyst ning Kalypso, mis liigub samapalju tagapool Tethyst. Teine grupp asub Dione orbiidil, kus Helena, varem nimetatult Dione B, liigub 60° Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt. Tema puhul on huvitav see, et ta tiirutab Encke lõhes. Ta toimib seejuures karjusena, hoides Encke lõhet lahti. 2. Jupiteri kaaslased. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja
jõuga kinni hoida ja need paiskusid eemale, moodustasid ketta ja seal hakkasid tekkima planeedid, sama mehhanism kordus planeetide kaasalaste (kuude) tekkimisel. Liikumishulga paradoks Suletud süsteemi liikumishulk, mis koosneb tiirlemisega ja pöörlemisega ja kehade massidega seotud komponentide summast, on jääv suurus. Seega kui vaadelda Päikesesüsteemi keskel asuva ja oma telje ümber pöörleva Päikese ja tema ümber tiirlevate ja oma telje ümber pöörlevate planeete liikumishulki, siis peaks nebulaarteooriatest lähtudes moodustuvas Päikesesüsteemis suurem osa liikumishulgast „kuuluma“ Päikesele ja väiksem osa planeetidele. Tegelikkuses moodustab Päikese liikumishulk vähem kui 3% süsteemi omast. Seega pole kumbki nebulaarhüpotees täielikus kooskõlas vaatlusandmetega. Katastroofihüpoteesid Liikumishulga paradoksi kõrvaldamiseks on pakutud välja erinevaid hüpoteese, mis kõik
annaabi.ee 
