Terveks ning kiireks arenguks on lastele vaja liikumist. Kõigile ei meeldi võistlemine ning seega on tervisesport sobivam viis inimeste liikuma saamiseks. Liikumisharrastusega peaks algust tegema juba üsna noores eas. Väikestel lastel on tavaliselt väga palju energiat ning kui neile tutvustada mingit spordiala, mis ei pea olema võistlusspordiala, juba varakult siis on suurem võimalus, et nad leiavad endale meeldiva ala ning jätkavad sellega tegelemist ka hilisemas eas. Seega liikumisharrastuse roll laste elus on väga oluline. Koolid peaksid näiteks kehalise kasvatuse tunde teistmoodi üles ehitama. Jah, need on haridusministeeriumis suures osas paika pandud, kuid praegusel ajal jääb mulje, et kohustuslikud võidujooksud ja hinnetele arvestuste tegemine tõukab lapsi spordist kaugemale. Kui nad koolitunnis pidevalt halvemaid hindeid saavad kui teised, miks nad peaksid hilisemas elus vabatahtlikult end sellisesse olukorda panema. Tunnid võiksid pigem tutvustada erinevaid
kohanemisest liikumisvaegusele. Liikumisvaegus mõjub kõigile elunditele ja kudedele, nii noortel kui täiskasvanuil. Noortel on liikumisaktiivsuse pideva vähenemise tulemuseks tervise nõrgenemine, sagenevad külmetushaigused, väheneb organismi kehaline töövõime, nõrgenevad südame ja vereringe töö, muutuvad vereomadused, väheneb lihasjõu areng. Täiskasvanuil lisanduvad mitmed haigused, mida tänapäeval tsivilisatsioonihaigustena tuntakse. Jalak, E. (2007). ,,Liikumisharrastuse olulisus ja vajalikkus". Liikumine ja sport. Tervisesport on inimese elus väga tähtsal kohal. Regulaarselt sportides me tõstame oma füüsilist võimekus, oleme tervemad ning energilisemad. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Spordi profülaktiline väärtus on organismi üldtugevdav. Tema eriline efektiivsus on ilmnenud aga südame-veresoonkonna haiguste,
vastupidavusharjutustega umbes 30-45 minutit. (Vuori jt 1995: 102-104). Katri Merisalu on öelnud: “Alusta aeglaselt! Sul võb olla suur tahtmine kiiresti alustada ent järsult liiga aktiivseks muutumine on vigastusohtlik ja võib lõppeda halvasti.” (Merisalu 2012). Vananedes avalduvad funktsionaalsed puuded ja haigused tingivad sageli vajaduse kohandada liikumist inimese võimalustele vastavaks. Eakate liikumisharrastuse teel võib olla palju takistusi, individuaalseid või keskkonnast lähtuvaid. Näiteks sotsiaalsed takistused, mis hõlmavad ealist diskrimineerimist, eeskujude puudumist ja ka näiteks arstide väärseisukohti. Individuaalsed põhjused on elamine maal, kus on vähe spordivõimalusi, motivatsiooni puudumine, ajapuudus, kukkumishirm ja paljud muud teised tegurid. Füüsilise keskkonnaga seotud takistused on ilmastikutingimused või liikumistingimuste või-vahendite sobimatus eakatele inimestele
krooniliste haiguste kujunemise riski. Kehaline aktiivsus aitab kaasa ka rasvkoe hulga vähenemisele ja tervisliku kehakaalu säilitamisele. Kehaline aktiivsus lapsena aitab alandada ka vererõhku ja seda stabiliseerida. 3 Kehalise aktiivsuse võimalused ja nende head küljed Käimine Käimine on paljdes maades väga populaarne liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest kaalukilogrammidest
töövõime säilitamist ja taastamist. · Laste ja perede arengukava 20122020 ühisosaks on lastekaitse- ja tervisesüsteemi koostöö ning vaimse tervise teenuste arendamine. · Siseturvalisuse arengukava 20152020 käsitleb ühisosana vanemlike oskuste arendamise veebikeskkonda tarkvanem.ee, mis on muu hulgas suunatud riskikäitumise ennetamiseks, samuti vigastuste ennetamisele suunatud tegevusi. · Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 käsitleb elukestva liikumisharrastuse harjumuse kujundamist ja laste liikumisprogrammi, mille eesmärk on edendada laste kehalist aktiivsust terve koolipäeva vältel. · Liiklusohutusprogramm 20162025 käsitleb vigastuste ennetamist ning alkoholi liigtarvitamise ennetamist, ravi ja nõustamist. · Eesti elukestva õppe strateegia 2020 hõlmab laste liikumisprogrammi, terviseõpetust ja terviseteemade käsitlust riiklikes õppekavades ning koolilõunatoetust.
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg
le kaitse alla võtta meie kultuuriruumis olevaid järgnevaid väärtusi: Kihnu kultuuriruum Eesti Laulu- ja tantsupidude traditsioon Seto leelo taotlus Sport Üldiselt Alates aastast 1996 on sport kultuuriministeeriumi valitsemisalas 1998. a esimene Spordiseadus ja 2006. a jõustus täiendatud Spordiseadus Kultuuriministeerium suunab spordi arendamist ja korraldamist läbi riikliku toetussüsteemi Probleemid ja võimalikud lahendused Liikumisharrastuse vähesus ja selle suurendamine Tervisekampaaniad www.trimm.ee Väike riik, raha vähe! Video Kultuuriministeeriumi arengukava spordis 2010-2013 Indikaator Selgitus Algtase Vahetase Sihttase Liikumisharrastusega Regulaarselt liikumisharrastusega 2008: 2011: 2013: regulaarselt tegelevate tegelejate hulka loetakse 23% 30% 45%
rebestused ning liigeste nihestused jne). Pikemaajalise venitusharjutuste kompleksi sooritamise tulemused: · Venitusharjutuste süsteemne ja regulaarne sooritamine kujuneb professionaalse ettevalmistuse osaks. · Paraneb organismi toimimine tervikuna ja üldine enesetunne. · Tekib soov treenida, mis vaieldamatult väljendab ka paremates sportlikes tulemustes. 2.2 Tervist tagavad spordialad Käimine Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab käimine vabaneda liigsetest
veendunud. ,,Inimeste tervis, mis tänu sportimisele paraneb, peaks olema riigile piisavaks motivatsiooniks." Mõneti on rootslaste probleemid meie omadega sarnased, vähemalt selles, mis puudutab kehalise kasvatuse tunde koolides ja treeninguid ülikoolides. Nii siin- kui sealpool Läänemerd tunnevad t ervisespetsialistid muret koolilaste v&aum l;hese liikuvuse pärast. Saab kool läbi, väheneb liikumine tihti veelgi ülikoolides kohustuslikku sportimist pole. Lahenduseks võiks olla liikumisharrastuse suurem populariseerimine ning võimalikult heade harrastusvõimaluste loomine. Veel üheks ühiseks dilemmaks Eesti ja Rootsi noortespordis on treenerite ambitsioon treenida neid lapsi ja noori, kellest on oodata tipptulemusi. Harrastusrõõmus laps, kelle füüsis suuri tulemusi ei tõota, jääb sagedamini tähelepanuta. Bengt Sevelius: ,,Oluline on, et kvaliteetsed sporditegemisoskused jõuaksid kõigi lasteni ka
omastamis võimet. Et olla terve ja treenitud ei ole alati vaja käia kallites treening saalides, on 7 olemas palju tervisliku liikumise liike mis ei nõua palju raha ja mille puhul piisab ka vaid heast peale hakkamisest. Lihtsad näited tervislikust liikumisest, mida on võimailik igapäevaselt harrastada: käimine · Käimine on paljdes riikides üks populaarsemaid liikumisharrastuse liike. Käimine on igaühele jõukohane liikumisviis, mistõttu seda harrastavad miljonid inimesed kogu maailmas. Käimine on ka üks loomulikumaid liikumisviise, mis võimaldab valida sobiva tempo vastavalt võimetele ja enesetundele. Käimine koormab organismi mõõdukalt ja on kasulik tervisele. Vajaliku koormuse saavad nii süda kui vereringe süsteem, alakeha- ja seljalihased, liigesed ja luustik. Lisaks heale enesetundele, aitab
Spordivigastuste valdav enamus on tingitud ülekoormusest, ületreeningust või ebaõigest venitamisest. Seega on paljud, et mitte öelda kõik sporditraumad ennetatavad. Vabaaja spordivõimalustega saab tutvuda erinevatel Internetilehekülgedel ja samuti kergesti tekkivate vigastuste kohta. Alljärgnevas referaadis mõned kindlad lihtsamad spordialad. 4 1. Jalgrattasõit- mida on oluline igaühel teada Jalgrattasõit on üks levinumaid liikumisharrastuse vorme, mis iga aastaga üha suuremat populaarsust võidab. Jalgrattaga sõitmine tugevdab eriti sääre-, reie- ja tuharalihaseid ning suurendab üldist füüsilist vastupidavust, liikumine värskes õhus tagab aga hea enesetunde ning tekitab meeldivaid emotsioone. Jalgrattasõit ei nõua erilist füüsilist pingutust, kuid rattaga sõites kasvab märkamatult vastupidavus. Jalgrattasõiduks on soovitav valida vähese liiklusega teed või selleks spetsiaalselt
Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis toimub alati minimaalne laktaadi produktsioon, mida tuntakse puhkeoleku laktaadina 0,8 mmooli/l (0,5 1,5). Laktaat
Liikumine vähendab kehast lähtuvaid ebameeldivaid aistinguid ja tekitab heaolutunnet, erksust ja lõõgastunud olemist nii liikumise ajal kui ka mõni tund selle järel. Liikumise omadus tekitada meeldivaid elamusi on individuaalne. Liikumisest põhjustatud enesetundemuutused avalduvad ja tugevnevad liikumisega kohanemisel. Need soodustavad liikumise soovi ja aitavad niiviisi säilitada motivatsiooni liikumiseks. Mõni algaja katkestab või lõpetab liikumisharrastuse sellega seotud ebameeldivate elamuste tõttu. Liikumisega seotud head enesetunnet käsitletavates uuringutes on raske eristada põhjuseid, mis tulenevad liikumissituatsioonist, keskkonnast või harrastajate 2014 Rakvere Ametikool ootustest. Need mõjud ei ole tingitud füüsilisest sooritusvõimest ega vastupidavuse paranemisest. Regulaarne kehaline treening ja eriti veel regulaarne liikumine vabal ajal
pakkuda. Aga selles suunas tuleb tõhusat tööd teha koostöös kohalike omavalitsustega, mis kuulubki nende pädevusse. Arvan, et igasugune rekreatsiooni võimaluste laiendamine maapiirkonnas on vaid aja küsimus. Kõike eelpool arvesse võttes, kujundaks rekreatsioon kindlasti meie elulaadi positiivsuse suunas - tahame ju kõik tegelikkuses olla ja jääda terveks. Igaühe ettevõtlikkusest ning püsivusest sõltub liikumisharrastuse muutumine meie eluviisi lahutamatuks osaks. Liikumine looduses võiks saada uue sajandil iga eestlase elustiiliks. Järjepidev liikumisharrastus koos tervislike eluviiside ja toitumisega aitab säilitada hea tervise ja suurema töövõime paljudeks aastateks. * Mõiste rekreatsioon Eestis on rekreatsioon kui mõiste võrdlemisi uus, kuid sisu on igivana. Hetkel veel puudub sobiv eestikeelne vaste sellele sõnale. Enamikus Euroopa ja romaani kui
tegevustes proovile panna; • “tagastada võlg” - enda sportlaskarjääri lõppedes soovitakse jätkuvalt osaleda sporditegevustes ja anda tagasi seda, mida ise on varemalt saadud; • lastega rohkem koos aega veeta - soovitakse olla koos lastega ja pühenduda laste harrastusele ja vabaaja tegevustele; • kohata uusi inimesi; • sportida ise ja anda võimalus ka teistele; • teha vabatahtlikku tööd laste, noorte ja/või täiskasvanute liikumisharrastuse ja spordi heaks; • mõjutada elupaiga külgetõmmet, elanikkonna reipust või parandada elukoha tuntust spordi abil. Eestvedajaks mittetulemist põhjustavad mitmed asjaolud, kuid enamlevinumateks on järgnevad äraütlevad vastused: • ei ole aega - see on sageli leitud vabandus, et varjata tegelikke põhjusi; • ees ootab liiga palju tööd - arvatakse, et (uue) eestvedaja õlgadele veeretatakse sageli liialt palju
vastu võtnud määratluse, et haridus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide kogu ja siis veel üht-teist sinna juurde. Aga kas me mõtleme sellele, et siia kuuluvad ka kehalised oskused, vilumused, väärtused ja käituminegi? Ilmselt ei teadvustata seda mitte üksi ühiskonnas laiemalt, vaid ka meie haridusasutustes, kes justnagu oleksid kutsutud ja seatud mõistma seda, mil määral kehalise hariduse osa on osa haridusest kui tervikust. ( Aaviksoo, 2001). Liikumisharrastuse osatähtsusele laste hulgas tuleb pöörata suuremat tähelepanu. Motoorne aktiivsus ja selle arenemine lapseeas on vaimse arengu eelduseks. Motoorset passiivsust peetakse alati normist kõrvalekaldeks.(Maiste 1999: 129). Teravnenud on vajadus kompenseerida laste ekraanide ees istutud tunde, olmemugavusi, linnastumist, ülemäärast stressi. Ei ole võimalik kõiki õpilasi kaasata sportima, seega jääb koolidele mõneti igaveseks ülesandeks laste aktiivse liikumise tagamine.
– nõuandev organ Sotsiaalministeeriumile Tervise Arengu Instituut – riiklike strateegiate elluviimise eest vastutav asutus, s.h. Euroopa jt rahade rakendaja Eestis Riiklikud tervisestrateegiad •Lapse õiguste tagamise strateegia •Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005- 2020 •Rahvastikupoliitika aluste elluviimise strateegia 2005-2008 •Riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006 – 2015 •Arengukava “Eesti Toit” 2006-2008 •Liikumisharrastuse strateegiline arengukava 2006-2010 •Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015 •Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012 •Riiklik tuberkuloositõrje strateegia aastateks 2008-2012 •Raamstrateegia: Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 •Avaldatud tubaka ja alkoholi roheline raamat • Koostamisel toitumise ja liikumise roheline raamat Strateegilised eesmärgid Eesti rahva tervise parandamiseks Rahvastiku tervise
Mille poolest on sporditoode ja -teenus unikaalne? 2. Mil viisil aitab turu segmentimine kaasa spordiorganisatsiooni arendamisele? 3. Koostage enda spordiklubi ja alaliidu SWOT-analüüs. 122 SPORDI ÜLDAINED I TASE NB! SPORDI ORGANISATSIOO- NILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID TOOMAS TÕNISE SPORDI JA LIIKUMISHARRASTUSE ERINEVAD VORMID Käesolevas Spordi- ja liikumisharrastust saab liigitada erinevate tunnuste alusel. Olgu need õppematerjalis spordialad või spordialade rühmad, mängud, liikumisviisid või harjutused. Sa-
oluliseks tugevat tervist, laitmatuid maneere, enesekindlust, vajadust arendada mõistust ja omandada praktilisi teadmisi. ,,Mõtteid kasvatusest" (1663): eesmärgiks terve vaim terves kehas; kehaline kasvatus peab teenima kasulikkuse printsiipi; kehalise kasvatuse vahenditeks on kehalised harjutused, mängud, aia- ja põllutööd. Kehaliste harjutustega tegelemine Inglismaal 18.-19.sajandil: vabaaja liikumisharrastuse teke - Tänu tootmise kõrgele tasemele tekkis inimestel rohkem vaba aega, mida hakati sisustama viibimisega looduses ja kehaliste harjutuste sooritamisega. Tegeleti golfi, kriketi, ratsutamise, jalgpalli, sõudmise, poksi ja võidujooksudega. Sportimine muutus üha enam tavapärase elu osaks. spordiklubide loomine: spordiga tegelemiseks hakatakse looma klubisid ja korraldama võistlusi 1608. a. esimene golfiklubi 1775. a. esimene purjespordiklubi 1843. a
annaabi.ee 
